8. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kärsna sõnul küsib enamik kliente esimese asjana kuluefektiivsuse kohta, kuid sellest saab rääkida vaid juhul, kui ettevõte alustab nullist. Kui aga hakata pilve kolima, siis on esimene küsimus ikkagi turvalisus, millele kliendid piisavalt tähelepanu ei pööra. „Tegelik äririsk peitub selles, mis SLA-d sulle pakutakse, kes sinu andmetele ligi pääseb, kui hästi on keskkonnad eraldatud ja kas oskad erinevate pilvede vahel vahet teha.“

Kulude kokkuhoid tuleb kõige lõpus, alles teisel, kolmandal või neljandal aastal. Ennekõike peab kliendiga läbi käima turvalisuse aspektid: mis andmed kliendil on ja kuidas neid kõige paremini hallata, selgitas Kärsna, kelle sõnul on kõige tähtsam klienti tunda, sest muidu ei oska õigeid keskkondi soovitada. „Klient peab kõigepealt enda jaoks läbi mõelda, mis on tema äririsk, alles siis saab hakata leidma lahendusi.“

Pilv on kogum erinevaid pilvekeskkondi, mida ettevõte kasutab. Osad ettevõtted kasutavad avalikke, teised privaatpilvi. Kuna ettevõtted kasutavad erinevaid pilvi, siis üks asi on see, mida teenusepakkuja oma lehel pakub, teine asi on need keskkonnad ise järele proovida. Kuid kindlasti ei tohiks Kärsna sõnul panna kõiki andmeid ühte pilve.

Kärsna sõnul kasutab Telia Eestis 15% äriklientidest pilve erinevate rakenduste majutamiseks. Võrdluseks võib tuua Leedu, kus on pilve kasutajad rohkem, Lätis ollakse aga meist tsipake maas. „Oma asjade viimine pilvekeskkonda on suhteliselt ikka algusjärgus,“ nentis Kärsna.

Pikas perspektiivis saab ettevõte pilve kasutamisel vähendada oma kulusid, samuti lisab see paindlikkust. Ja kui asjad on turvaliselt pilves, siis ei pea ettevõte enam võitlema, et saada majja hea kompetentsiga IT inimesi, loetles Kärsna pilve eeliseid.

Saalist tulnud küsimusele, kas Telia ka ise pilvelahendusi kasutab, vastas Kärsna: „Me ei ole enda asju veel avalikku pilve pannud, kuid üks õlg istub meil teise teenusepakkuja juures küll. Me ei pea teda oma konkurendiks." 

Kärsna sõnul suhtlevad nende spetsialistid teenuse pakkujaga väga tihedalt, käies neil ka külas. "Näeme oma silmaga, kuidas asjad käivad ja seetõttu ei pea muretsema, kas kõiki reegleid ikka täidetakse. Olles ise teenusepakkuja, on meil maja sees väga suur kompetents, et olla kindel teenusepakkuja kvaliteedis."

Autor: Merit Pärnpuu, Äripäeva ajakirjanik