Tehnoloogia kiire areng toob liiklusseadusesse robotliikurid

Eile läbis Riigikogus esimese lugemise liiklusseaduse muutmise eelnõu, millega kehtestatakse väikesel kiirusel liikuvate täiesti automaatsete või osaliselt ilma juhita liikuvate robotliikurite nõuded. Riigikogu liikme Erki Savisaare sõnul on eelnõu algatamise eesmärk võimaldada uute tehnoloogiate reaalset kasutuselevõttu.

„Sellised robotliikurid, mida paljud inimesed, eriti Mustamäe elanikud on linna peal näinud kontrollsõite tegemas, saab kasutada näiteks pakiveoks, toidu kohaletoimetamiseks, järelevalves ja  heakorratöödel,“ tõi Savisaar välja mõned näited, kus robotliikurid võivad kasutust leida.

„Käesolevat aega iseloomustab äärmiselt kiire tehnoloogia areng ning paljud senised inimtööjõul püsinud valdkonnad on üha enam automatiseeritud,“ märkis Savisaar, kelle sõnul on tehnoloogia üldine areng tublisti eespool selliste automatiseeritud sõidukite kasutuselevõttu võimaldavast õiguslikust raamistikust. „Tänase seaduseelnõu näol on tegemist nii mõneski mõttes pilootregulatsiooniga, sest esmakordselt reguleeritakse selliste sõidukite liiklemist, mis suudab liikluses osaleda ilma juhi otsese sekkumiseta,“ sõnas riigikogulane.

„Kuna robotliikurid on kavandatud liiklema kohtades, kus liiguvad jalakäijad, siis on oluline, et robotliikuri kiirus oleks sarnane jalakäija tavalise liikumiskiirusega, milleks on kuni 6km/h,“ tõi Savisaar välja olulise kiirusepiirangu, mis robotliikuritele on seatud. Riigikogulase sõnul  tagab selline kiirus samal teeosal liikuvate jalakäijate ja robotliikurite sujuva liikluse, sest liiga suur kiiruste erinevus suurendaks ka võimalike ohuolukordade tekkimise riski. „Eelnõus käsitletavad robotliikurid ei ole mõeldud inimeste transpordiks,“ rõhutas Savisaar.

Savisaar toonitas, et eelnõus ei reguleerita muid kaugjuhitavaid sõidukeid, mille juhtimiseks peab kasutajal olema juhitav sõiduk pidevas nägemisulatuses, mis ei ole mõeldud osalemiseks liikluses või mille kiirus ületab 6 km/h. „Lisaks on robotliikuri mõiste puhul oluline tunnus, et liikur on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv sõiduk,“ märkis Savisaar, kelle sõnul välistab selline määratlus hõljukite või näiteks droonide käsitlemise robotliikuritena. „Samas ei saa välistada, et tulevikus tuleb seda mõistet muuta ning tuua sisse ka hõljukite kasutamise võimalus, kuid hetkel ei ole ühtegi arendust silmapiiril kus soovitaks kasutada hõljukeid robotliikuritena“, lisas ta.

Savisaare sõnul on oluline märkida, et kui robotliikur rikub sõidukile määratud nõudeid, siis tuleb kasutajal vastutust kanda. „Kasutaja peab vastutama, et liikur, mis siseneb igapäevaliiklusesse, vastaks igati ettenähtud tehnilistele nõuetele ning suudaks liikluses ohutult osaleda“ lisas Savisaar.

Osale arutelus

  • ITuudised.ee

    ITuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Arvamused

Teabevara