Autor: Aali Lilleorg • 23. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Esmakordselt toimunud konkurss Aasta Mõjukaim IT-juht 2017 on loodud IT-juhi rollis töötavate inimeste tunnustamiseks, kes on oskuslikult ja mõjukalt tegutsenud IT-juhina ja saavutanud oma ametis silmapaistvaid tulemusi või ellu rakendanud innovaatilisi lahendusi,“ rääkis konkursi üks eestvedajaid, Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk.

Esimest korda toimunud konkursil said hääletada kõik soovijad. Selleks tuli esitada vabas vormis kirjeldus inimesest, kes tänavu väärib tema hinnangul parima IT-juhi tunnustust. Kokku esitati 32 ettepanekut, milles nimetati 25 IT-juhi nimi koos põhjendusega. Žürii märkis esitatud ettepanekute põhjal, et kandidaate oli nii ettevõtetest, organisatsioonidest kui ka koolidest ning rollidest olid muu hulgas esindatud IT-firmade tublid tehnoloogiajuhid ja innovaatilised ärijuhid.

Esitatud ettepanekute seast valis žürii 2017. aasta Eesti Mõjukaima IT-juhi konkursi nominentideks Agnes Roosi Eesti Energiast, Kirke Saare Teliast ja Siiri Pärksoni Kirjandusmuuseumist ning otsustas tunnustada eraldi koolide IT-juhte, kelle seast pälvis sel aastal tunnustuse Sten Sang Audru Koolist ja Ainar Prääm Järveküla Koolist.

Konkursi eesmärk on tunnustada oskuslikku ja mõjukat IT-juhtimist Eestis tegutsevates ettevõtetes/organisatsioonides ning aidata seeläbi kaasa ettevõtete digitaliseerimise taseme tõstmisele. Ettevõtmine soovib juhtida tähelepanu IT-juhtimise olulisusele ettevõtte/organisatsiooni edu saavutamisel.

Žüriisse kuulusid Siim Sikkut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Toomas Truuverk Äripäevast, Anneli Heinsoo Tieto Estoniast, Erkki Leego Leego Hanssonist ja Gert Jervan Tallinna Tehnikaülikoolist.

Žürii võttis kandidaatide hindamisel arvesse järgmisi aspekte:

värskus, võimalusel vaadeldakse ajavahemikku 2016 aprillist kuni 2017 aprilliniellu viidud muudatuse mõjukusinnovaatilisus ja rakendatud lahenduse julguserakordne saavutus organisatsiooni arendamiselsilmapaistev panus valdkonna arengusseettevõtte edukus

Tunnustuse saajatele pani auhinnad välja Levikom.

Kõikide ettepaneku esitajate vahel loositi välja Richard Bransoni raamat "Virgini viis". Raamatu võitis Ene Lillipuu.

Žürii otsustas, et koolide IT-juhid on sedavõrd olulised, et järgmisel aastal kuulutatakse välja eraldi kategooria koolide IT-juhtidele.

Mida huvitavat nominentide kohta öeldi

Ainar Prääm Järveküla Koolist

„Uue kõige moodsama kooli infrastruktuuri loomisel väga oluline isik, kes on enda peale võtnud kõikide asjade toimima saamise. Kohtusetundlik inimene.“

Sten Sang Audru Koolist

„Sten on arendanud ja juhtinud Audru Kooli põhikoolid IT-valdkonnas tippu. Me oleme tänu temale haritud (viib läbi koolitusi), arenenud (kogu majas toimiv Wifi võrk, olemas vahendid, sh üle 200 sülearvuti, ning juhitud (teeb ja osaleb mitmetes projektides „Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamise programm“ ja „Põhikoolide digitaristu täiendamise toetusmeede“. „Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamise programmi“). On osalemas juba kogu Audru valla IT lahenduste väljatöötamisel.“

Agnes Roos

Eesti Energia peab ellujäämise nimel suutma põlevkiviketi ja kogu energiatootmise digitaliseerida. Samuti muudetakse tänu kaasaegsele tehnoloogiale võimalikuks välisturgudel energiakauplemisega alustada. Agnes on ITL juhatuse liige ja aktiivne kaasarääkija ühiskonnas.

Eesti Energia digitaliseerimise projekti eestvedaja.

Esitame IT-juhi konkursi kandidaadiks Eesti Energia äri ja infotehnoloogia juhi Agnes Roosi. Agnes Roosi juhtimisel on infotehnoloogia roll ettevõtte äris järjest suuremat osakaalu saanud, sest tema eestvedamisel on aastakümnetepikkune energeetikaalane tootmiskogemus lõimitud tänapäevase digitaliseerimise mõttemalliga. Viimaste aastate jooksul on Eesti Energias järjekindlalt protsesside digitaliseerimise suunas liigutud. Agnes Roosi juhitud äri ja infotehnoloogia üksus on panustanud näiteks müügiprotsesside ja tarbijasõbralikkust toetavatesse digilahendustesse (vt ka hiljutist artiklit http://www.ituudised.ee/uudised/2017/04/18/paarn-brauer-apilt-oodatakse-lihtsaid-ja-loogilisi-asju) ning algatanud 2015. aastal põlevkiviketi tootmisprotsesside digitaliseerimisprogrammi.

Vaikselt teeb, aga hästi! Enamik meie elanikkonnast sõltub EE tehnoloogiast ja see, kuidas Agnes pühendab ennast sellele ja just sellele väärib tunnustust! Seal palju teisigi inimesi ning lisaks suudab ta endaga kaasa tuua/liituma väga häid tegijaid tehnoloogia sektorist! Kõva sõna ja nii hoidku!

Eesti Energia kontserni digitaliseerumise protsessi(rauaettevõttest IT ettevõtteks) eestvedaja.

Kirke Saar

Telia Eesti on muutnud oma IT organisatsiooni struktuuri põhjalikult ning tiimid toimivad nüüd tervikvastutus tiimidena (jälgime DevOps põhimõtteid) täies ulatuses. Nii suure organisatsiooni muudatus on kahtlemata väärt tunnustamist seda enam, et tänaseks on muudatus ennast õigustanud ning toonud olulist kasu ettevõttele.

Kirke Saar suutis Telia väga suure tehnoloogiaorganisatsiooni (sh IT) põhjaliku muutmise (DevOps juurutus jne) planeerida ja teha ära nii, et inimesed said eesmärgist aru, tulid sellega heameelega kaasa ning muudatuse kasu on juba käega katsuda.

Dev Ops muudatused Telias 2017

Siiri Pärkson

Siiri Pärkson on Eesti Kirjandusmuuseumis töötatud ühe aasta jooksu loonud uue innovaatilise IT töökultuuri, veennud inimesi IT kõigi aspektide (ka andmeturve, varundamine, kesksete teenuste kasutamine, nt pilveteenus, ISKE) vajalikkuses. Ta on julgenud teha asju, mida inimesed pole organisatsioonis harjunud aastakümneid tegema. Ta on ümber profileerinud seniste IT töötajate rollid ning asunud jõuliselt IT valdkonda arendama.

Ühelt poolt on kirjandusmuuseumis loodud üle 60 andmebaasi, mida on vaja konsolideerida ja arendada, teiselt poolt on ta asunud koostöös Keeleressursside keskusega kirjandusmuuseumi kirjanduse, folkloori ja kultuuriloolisi andmebaase muutma keeleandmebaasideks, et see ressurss oleks kasutatav eesti keele keeletehnoloogilise toe loomiseks.

Tema ellu viidud muudatused on väga mõjukad, neist võidab väga suur kirjandusmuuseumi varade kasutajaskond nii Eestis kui ka kogu maailmas. Eesti Kirjandusmuuseum on kõige edukam humanitaarteaduslik asutus Eestis. Kirjandusmuuseumi juures tegutseb "Eesti-uuringute tippkeskus". Siiri Pärkson on märkimisväärselt kaasa aidanud kirjandusmuuseumi edukusele ning väärib kindlasti tiitlit Aasta Mõjukaim IT-juht.