Riigikogu võttis vastu riigihangete seaduse

Riigikogu kiitis tänasel istungil 66 poolthäälega (24 vastu, 1 erapooletu) heaks majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse.

Seadusega suurendatakse riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendatakse hankemenetluse kulusid ning võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi sõnul kaasneb uue seadusega hulgaliselt võimalusi riigihangete kiiremaks, paindlikumaks ja paremaks korraldamiseks. „Arvestades hangete osatähtsust kogu majanduses, on hea meel tõdeda, et astume selles valdkonnas suure sammu edasi ning loodan, et hankijad ja pakkujad hakkavad õige pea uusi võimalusi kasutama,“ ütles asekantsler Uukkivi.

Olulise muudatusena annab uus seadus hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside alusel, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus.  

Seadus laiendab hankija võimalusi kõrvaldada riigihankest ebaausaid ettevõtjaid, sh lisandub hankijate poolt kaua oodatud võimalus kõrvaldada riigihankest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid. Paralleelselt kõrvaldamise aluste lisandumisega võetakse kasutusele heastamise instrument st ettevõtjale antakse võimalus  tõendada hankijale, et ta on rakendanud meetmeid, mis on piisavad tõendamaks tema usaldusväärsust, olenemata kõrvaldamise aluse olemasolust.

Seadus näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob seadus eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Seadus näeb ette uue hankemenetluse liigi – innovatsioonipartnerluse, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Väikesemahulisteks muudatusteks peetakse 10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.

Seadusega luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.

Seadusesse viidi muudatus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli regulatsiooni kohta. Niinimetatud kõrvalekalde protsendi meetodi kasutuselevõtt ehitustööde riigihangetes tähendab, et hankijal on õigus küsida pakkujalt selgitust tema pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta.

Seaduses kehtestati alltöövõtjate kaitse regulatsioon. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustuvad täiendavad sätted alltöövõtjate kontrollimise ja neile tasu maksmise lisatagatiste kohta ehitustööde hankelepingutes.

Vaidlustusmenetluses saab vaidlustuskomisjon hakata välja mõistma vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud alates 2019. aasta 1. jaanuarist.

Seaduse üldine jõustumise tähtaeg on tänavu 1. septembril.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) langes 3. mail lõpphääletusel menetlusest välja nõutava 51 poolthääle puudumise tõttu. Seepärast algatas majanduskomisjon riigihangete seaduse eelnõu uuesti.

Osale arutelus

  • ITuudised.ee

    ITuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

OG ELEKTRA AS otsib IT KASUTAJATOE KONSULTANTI

OG Elektra AS

29. detsember 2018

Arvamused

Teabevara