22. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on rakendusplaani prioriteet vähendada bürokraatiat ja liikuda tarbija jaoks automaatsete e-teenuste ning kiirema andmevahetuse suunas. „Investeerime X-tee kasutuse laiendamisesse, et suurendada avaliku ja erasektori vahelist automaatset andmevahetust. Selleks on vaja liita riigi X-teega üha rohkem ettevõtteid, nagu täna oleme ühendanud panku ja telekomiettevõtteid.“

Minister lisas, et lihtsam andmevahetus annab nii riigile kui ettevõtjatele võimaluse arendada täisautomaatselt toimivaid teenuseid. „Hea näide avaliku ja erasektori koostöös toimivast peaaegu automaatsest e-teenusest on tuludeklaratsiooni esitamine. Tuludeklaratsioon on Maksu- ja Tolliameti poolt eeltäidetud ja samas saab sinna pangast lisaandmeid juurde kanda. Samuti tehakse koostööd, et järjest rohkem erasektori ja riiklikke teenuseid oleksid tarbitavad ID-kaardi ja mobiil-ID vahendusel. Sellises ühtses teenusruumis saavad mugavalt ja turvaliselt tegutseda nii Eesti elanikud kui ka e-residendid.“

Järgnevatel aastatel on infoühiskonna arendamisel põhitähelepanu all uue põlvkonna interneti baasvõrgu ehitamise lõpule viimine. „Kiire internetiühendus peab olema kättesaadav üle Eesti, täna see veel aga nii ei ole. Baasvõrk on vajalik kodudesse valguskaabli toomiseks, mobiilse interneti pakkumiseks ka vähem asustatud piirkondades ning tulevikus on see asendamatu 5G võrguga liitumisel. Valdavalt saab baasvõrk valmis juba järgmisel aastal, peale seda on kavandatud seni ühendamata jäänud ettevõtete, asutuste või kodude liitumispunktidesse lisamine ehk nn „viimase miili“ väljaehitamine,“ kommenteeris Palo. Baasvõrku investeeritakse 2017. aastal ligi 12,5 miljonit eurot ning kokku on plaanis ehitada välja Eestis 1113 kilomeetri ulatuses uut võrku.

Avaliku sektori teenuste ja paberivaba asjaajamise mugavamaks ning kuluefektiivsemaks muutmiseks investeeritakse üle 18 miljoni euro andmevahetuse ühtlustamisesse, eesti.ee arendamisesse ning maksu- ja tollivaldkonna teenuste arendamisse, registripõhise statistika tootmiseks vajalike teenuste ja e-residentidele suunatud teenuste kaasajastamisse. Selle aasta sügiseks lõppeb ka Riigipilve testperiood ning keskkonda saab hakata kasutama täismahus.

Lisaks on töös olevatest projektidest rakendusplaanis olulisel kohal andmete varundamine Luksemburgi andmesaatkonnas. Eesti on maailmas esimene riik, mis hakkab alates järgmisest aastast kriitilisi andmeid varundama välisriigis, kaitstuna diplomaatiliste õigustega. Antud projekti investeeringute maksumuseks hinnatakse 2017. aastal 2,5 miljonit eurot. Samuti asutati eelmisel nädalal Eesti ja Soome MTÜ riikidevahelise andmevahetuse arendamiseks X-tee kaudu, mis võimaldab tulevikus riigiasutustel üle lahe omavahel elektroonilisi andmeid jagada.

Kogu infoühiskonna arengukava rakendamise hinnanguline maksumus aastatel 2017-2021 on 218,8 miljonit eurot, millest enamik rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. Arengukavaga on võimalik lähemalt tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.