Autor: Aali Lilleorg • 1. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taavet Hinrikus: tehnoloogia tundmine aitab maailmast paremini aru saada

Taavet Hinrikus esinemas inspiratsioonikõnega Hüppelaua suvekooli noortele.
Foto: Aali Lilleorg
28. juulil Tartus SPARK Makerlab'is toimunud Eesti 2.0 liikumise suvekool "Hüppelaud" lõpetamisel innustas Taavet Hinrikus noori katsetama, julgemalt tegelema tehnoloogiaga ja õppima programmeerimist.

Taavet Hinrikus rääkis suvekooli lõpetamisel osalenud noortele kuidas TransferWise’i käimalükkamisel oli üks olulisemaid asju lihtsalt alustada. „Hakkasime tegema ja ei hakanud kartma. Proovimine ise on kõige lahedam kogemus, mis võid saada ja kui lõpus ebaõnnestud, siis on sellest palju õppida. Kui oled vähegi nutikas, siis igal juhul tasub proovida midagi teha, kaotada ei ole midagi“ rääkis Hinrikus.

Ettevõtte loomisel on tema sõnul olulised kolm asja:

Oluline on suur turg. Näiteks TransferWise’i puhul on suur hulk raha, mis liigub ühest riigist teise. Ülekandetasud on hästi suur probleem, mida ettevõte lahendab.Tuleb teha toode, mis 10 korda parem. Näiteks Skype tegi kaugekõned tasuta, palju parema kvaliteediga ja videoga. Loomulik, et inimestele see meeldis. Transferwise’iga tehti ülekanded odavamaks ja kiiremaks. Selline eriliselt parem toode võimaldab kasutajalt kasutajale levivat infot ja tekib viraalne kasv. Täna tuleb 70% kasutajaid tuleb nii, et sõber soovitas Transferwise’i. See on nii oluline, et toode on nii hea, et sõbrad hakkavad edasi soovitama. Nii ei tule kulutada raha turunduse peale. TransferWise’is jälgitakse, et oleks kasutajalt kasutajale kasv ja seda mõõdatakse net promoter score’i abil. Pankadel on see tavaliselt -10 ja TransferWise’il 70-80 (-100 on siis kui keegi ei soovita ja +100 on siis kui kõik soovitavad).Fokusseerida kasutajatele. TransferWise’is küsitakse kasutajatelt pidevalt, et mis töötab ja mis ei tööta ja mis tuleb paremaks teha. Kasutajate tagasiside on esimene asi, mis pannakse  tootearendusse. Ja selle tulemusel lähevad tooted lähevad järjest paremaks.

Oma kogemuste kohta osalejate küsimustele vastates rääkis Hinrikus koolinoortele kuidas tal programmeerimise õpingud TTÜs Skype’is töötamise tõttu pooleli jäid, sest see oli palju põnevam kui ülikoolis lüümikute abil esitatud loenguid kuulata. Hiljem siiski kaitses ta INSEADi ülikoolis magistri kraadi. Ülikoolis õppimist, just võimalikult parimas, soovitas Hinrikus väga, sest hilisemas elus kasulikuks osutuv tutvuste võrgustik on see, mis väga hea ülikool annab.

Tehnilise ala kasulikkuse kohta rääkis Hinrikus, et see aitab maailmast paremini aru saada, sest kõik meie ümber muutub aina enam tehnoloogiast sõltuvaks. „Kui on valida, kas õppida kaks aastat näiteks hispaania keelt või selle asemel õppida programmeerimist, siis viimane teeb elu palju rikkamaks. Veel parem oleks näiteks minna Hispaaniasse ja õppida seal programmeerijaks,“ leidis ta.

Suvekooli Hüppelaud lõpetamisel esitlesid nädal aega ideede kallal vaeva näinud noored milleni nad selle aja jooksul välja jõudsid ja milliseid kogemusi omandasid. Noori juhendasid 18 mentorit, sh Eesti iduettevõtetest GrabCad, Starship Technologies, Planet OS, ZeroTurnaround, Transferwise, Prototron, Playtech jt. 

Kokku oli suvekooli lõpetamisel osalemas ligi 60 Eesti koolinoort, kes esitlesid 12 ideelahendust. Üks tiimidest esitles näiteks parkimist lihtsustavat rakendust, teine äppi, mis aitab lastel valida õueminekuks ilmatikuoludele sobivaid riideid, kolmas lahendust, mis aitab gümnaasiumilõpetajatel elukutset valida, neljas sõrmejäljelugejaga ranitsat jne. Üks kasulikke kogemusi, mis Hüppelaualt saada võis oli esitlemisoskus. Nii näiteks naerutas Wurritaja tiim osalejaid oma ideerännakutega sellest, kuidas nende katsetused hea lahenduseni jõuda päädisid ainult tõdemusega, et kui tiimi satuvad kokku ainult turundajad, siis saab müüa ainult emotsiooni ilma olulise tehnoloogilise lahenduseta. See aga on ka oluline kogemus, mille pealt järgmisel korral juba teistmoodi katsetada.

Eesti 2.0 on mittetulundusühing, mille eesmärk on inspireerida Eesti koolinoori valima tehnoloogiapõhist tulevikku. Pilootprojektina jagas Eesti 2.0 kaks aastat tagasi poolesajale Eesti koolile Makerbot Replicator 3D printerid. 2016. aastal said koolid littleBits elektroonikakomplektid ja tutvustati bitcoini platvormil arendamist. Lisaks viib Eesti 2.0 Eesti koolinoori kokku tehnoloogiaettevõtjatega, et avardada õpilaste silmaringi, julgustada neid suuremalt mõtlema ning olema valmis ühe kiiremini muutuvas maailmas kiiresti kohanema.

 

 

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755