Autor: ITuudised.ee • 30. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Augustis toimunud Balti riikide sideteenuste regulaatorite ümarlaual vahetati kogemusi uue rändlusteenuse regulatsiooni rakendamisel. Alates 15. juulist rakendus uus rändlusteenuse regulatsioon, mille tulemusena Euroopa Majanduspiirkonnas rändluskõne, rändlussõnumite ja andmeside-rändlusteenuse ühikuhinnad langesid oluliselt. Rändlusteenuste ühikuhinnad langesid nii riikides, kus operaatorid taotlesid rändlusteenustele lisatasu rakendamise võimalust kui ka riikides, kus rakendus „rändle nagu kodus“ täiel määral. Peamine erinevus Balti riikides seoses uue regulatsiooniga tuleneb rändlusteenuse lisatasu rakendamisest. Eestis ja Leedus rändlusteenuste lisatasu rakendus, kuid Lätis mitte.

Eestis rakendus lepingulistele mobiilsideteenuste pakettidele rändlusteenuste lisatasu operaatorite lõikes erinevalt. Telia ja Elisa rakendasid rändlusteenuste lisatasu kõikidele olemasolevatele pakettidele ja lõid suurema rändlusteenuse vajadusega tarbijatele lisaks uued paketid, kus rändlusteenuste lisatasu ei küsita, kuid mille siseriiklik kuutasu on kõrgem kui rändlusteenuse lisatasuga pakettidel. Tele2 ei rakendanud rändlusteenuste lisatasu enamikele olemasolevatele pakettidele, kuid tõstis seetõttu mitmel paketil siseriiklikku kuutasu 1 või 2 € võrra. Kuivõrd samas anti rändlusteenuste (kõne, sms ja andmeside) mahtu juurde, siis rändlusteenuste ühikuhinnad langesid. Ettemaksuga mobiilsideteenustes (kõnekaardid) rakendasid kõik operaatorid rändlusteenuste lisatasusid.

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektori asetäitja Margus Krupp`i sõnul  jättis TJA Eestis rändlusteenuse lisatasu suurused määramata. „Selle määramine jäi iga operaatori enda otsustada. Sätestasime vaid rändlusteenuse lisatasuga kaasneva kahjumi katmise summa aastas. Meie eesmärgiks oli tagada operaatoritele paindlikkus pakkumaks erinevate hindadega rändlusteenuste pakette vastavalt turusituatsioonile ja tarbimise mahule.“

Lätis ei rakendunud rändlusteenuste lisatasu, kuna ükski Läti mobiilsidevõrgu operaator vastavat taotlust Läti sideteenuste regulaatorile ei esitanud. Seega Lätis rakendus „rändle nagu kodus“ põhimõte täiel määral kõikidele pakettidele. Selle tulemusena toimus Läti mobiilsidepakettides mõningane hinnatõus. Täiendavalt muudeti osasid mobiilsideteenuste pakette selliselt, et neis puudub rändlusteenuse võimalus ehk paketid muudeti siseriiklikeks.

Leedus lubati sarnaselt Eestile mobiilsideoperaatoritel rakendada rändlustele lisatasusid. Erinevus Eestiga on see, et Leedu regulaator määras igale operaatorile eraldi lisatasu ülemmäärad. Leedu operaatorid rakendasid rändlusteenuste lisatasusid suuremale osale lepingulistele mobiilsideteenuste pakettidele. Samas kõrgema hinnaga pakettide puhul peatasid operaatorid lisatasu rakendamise tiheda konkurentsiolukorra tõttu ja rakendati „rändle nagu kodus“ põhimõte täiel määral, mille tulemusel mõnede pakettide hinnad tõusid.