Autor: ITuudised.ee • 4. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohtumise eesmärgiks oli arutada idufirmade kui uue aja ettevõtete ja riigi vahelist koostööd. Kuna startup ettevõtted on juba täna tulevikutöö tegijad ja selle eestvedajad, räägiti tulevikutööga seotud kitsaskohtadest töö- ja ettevõtluspoliitikas, seehulgas kvalifitseeritud töötajate leidmisest ning ligipääsust sotsiaalkaitsele mittetraditsiooniliste töövormide puhul.

„Inimesed ei liigu tänapäeval mitte ainult erinevate töökohtade vahel, vaid töötavad korraga mitmel erineval viisil, näiteks teevad mitmes kohas lisatööd mõne lepingu alusel. Teatud hetkedel jäävad erinevate paindlike vormide vahel liikudes töötajad ravikindlustusest ilma,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Praegu on Eestis rohkem kui poolsada erinevat alust ravikindlustuse saamiseks ning see näitab selgelt, et kehtiv süsteem ei vasta muutuvale töösuhte olemusele. Seetõttu tuleks tõstatada arutelud universaalse ravikindlustuse kehtestamise üle, et sotsiaalkaitse puudumine ei saaks edaspidi takistuseks tulevikutöö võimaluste rakendamisel.“

Olukorras, kus aina rohkem töötajaid ei tasu püsivalt traditsioonilisi tööjõumakse, tekib probleem nii solidaarse turvavõrgu kui üksikute inimeste kindlustatusega. Ministrid kirjeldasid idufirmade juhtidele tulevikutöö esitatud väljakutseid riigile: kuidas riik kogub makse, kuidas tagatakse see, et ebavõrdsus ei suureneks, kuidas suudetakse korraldada tööks ülivajalik elukestev õpe, kuidas on tagatud sotsiaalkaitsesüsteemid. Lisaks pakuti välja lahendusi küsimusele, kas muutuvate töösuhete kontekstis on vajalik ühendada omavahel lahti tööjõumaksud ja sotsiaalne turvavõrk ning kuidas sellisel juhul riigieelarvet tasakaalustada.

Tulevikutööga seoses olid fookuses ka töötajate oskused ja oskuste lõhe. Juba praegu on riik astunud samme, et aidata ettevõtetel toetada töötajate ümberõpet. Sel aastal on töötukassa pakutavateks toetatavateks valdkondadeks teiste hulgas ka informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Idufirmade juhid tõid välja ka küsimused seoses töötajate palkamisega väljaspool Eestit ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo selgitas võimalusi edukamaks piiridetaguseks värbamiseks ning diskuteeriti selle üle, mida oleks vaja teha, et idufirmadel oleks lihtsam endale välismaalt vajalikke töötajaid leida. Praegu kehtiv kord võimaldab IT-sektori töötajaid palgata sisserändekvoote arvestamata.

„Eesti idufirmad on olnud väga edukad välisinvesteeringute kaasamisel, samas on neil mitmed investeeringud jäänud Eesti bürokraatlike piirangute tõttu saamata. Mistõttu on mitmed suurimad startupid viinud oma peakontori Eestist ära ja suurimad investeeringud on kaasatud just välisriikides asuvatesse juriidilistesse kehadesse,“ ütles minister Palo ja lisas: „Selleks, et meie idud panustaksid Eesti majandusse ning saaksid investeeringuid kaasata ka kodumaal on vaja leevendada äriseadustikus seatud nõudeid. Konkreetsed ettepanekud töötame välja koostöös ettevõtjate, justiits- ja rahandusministeeriumiga sel sügisel.

Kohtumisel osales 25 idu-ettevõtet.