10. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paljude töötajate silmis on “üheksast-viieni” töökorraldus väga paljudes ettevõtetes mõneti ajale jalgu jäänud – tööd on võimalik teha kodust, suvilast, kohvikust jm.Elisas alustasime kaugtöö võimaluste loomisega juba kahe aasta eest ning meie kogemuse põhjal saame kinnitada rahvusvaheliste uuringute järeldusi, mille kohaselt kasvatab kaugtöö võimaldamine nii töötajate rahulolu kui ka töö tulemuslikkust ja tööandja mainet. Allpool on viis põhireeglit ja õppetundi, mida selle kogemuse põhjal teiste ettevõtete juhtidel kindlasti arvestada soovitame. 

Tööandja-töötaja usaldusKaugtöö esmane printsiip on vastastikune usaldus, mis annab töötajale vabaduse ametikohustusi täita enda valitud kohas. See nõuab aga tugevat enesedistsipliini, kuna juhi ootused tulemuslikkusele on ikka samad või isegi kõrgemad. Paljud head töötajad võivad paindliku töökorraldusega muutuda lausa suurepäraseid tulemusi näitavateks kolleegideks, kuid mingil juhul ei tohi unustada, et iga- ühele ei pruugi kaugtöö sobida. Arvestama peab ka sellega, et paljud eelistavad jätkuvalt töötada harjumuspäraselt kontoris ja selle pakutavas rutiinis.Kokkulepped ja tulemuslikkusNii suuremas kui ka väiksemas ettevõttes peab iga juht meeles pidama, et kaugtöö ei seisne kaootilises vabagraafikus või “vabas reedes”, vaid jätkuvalt selgete ja ühiselt mõistetavate eesmärkide alusel töötamises. Nii juht kui ka kaugtööd eelistav töötaja ja kolleegid kontoris peavad ühiselt aru saama, mis tähtajaks peavad töö- ülesanded täidetud olema. Samuti peavad kehtima kindlad reeglid, mille alusel väljaspool kontorit töötatakse. Näiteks võib kokku leppida ja teha seda isegi kirjalikult, et kaugtööd tehakse teisipäevast neljapäevani. Kui valitud mudel toimib ja annab soovitud tulemusi, võib neid reegleid ka käigult kohendada ning vajadusel paindlikumaks muuta.

Regulaarsed kohtumisedIsegi olukorras, kus töökorralduslikult on võimalik kaugtöö rakendamine isegi kuni 90 protsendil ajast, on vajalik vähemalt korra kuus meeskonnaliikmega silmast silma kohtuda. Sõltumata sellest, kui suur osa meeskonnast eelistab kodu- või traditsioonilist kontorit, peaks kogu tiim kindlasti vähemalt korra kvartalis kokku saama. See aitab inimestel paremini koostööd aktiivsena hoida ning suhtlusbarjääre ennetada. Eriti oluline on silmast silma kohtumine uute kolleegide liitumisel.Probleemid lahendatakse silmast silma Kaugtöö ei tähenda, et töötaja eemaldub argitegevusest ja tegeleb vaid oma töö- lõiguga. Ei ole vahet, kas töötatakse koos kontoriruumides või mujal – ikka tuleb ette muresid ja olukordi, mida on vaja kiirelt lahendada. Sellistel puhkudel peab arvestama, et mida keerukam on teema, seda olulisem on see lahendada silmast silma kohtumisel, mitte telefoni või telesilla vahendusel. Seega peavad mõlemad pooled olema valmis ka kokku saama.Loomulikult on ka mudeleid, kus inimesed teevad igapäevast tööd suisa teiselt poolt maakera, kuid ka selliste kolleegide puhul peab olema kindel reegel, kuidas vajadusel kohtumist korraldada.

Tehnilised lahendused ja küberturvalisusKaugtöö eeldab häid ja toimivaid tehnilisi lahendusi. Ilma hästi toimiva interneti- ühenduseta ei saa kaugtööd ette kujutadagi, kuna n-ö kadunud kolleeg võib tekitada mitmesuguseid tõrkeid ja seeläbi negatiivset emotsiooni. Seega tehniliselt ladusa töötamise aluseks on turvatud WiFi ning mobiilne internet, mis lubavad alati ühenduses olla. 

Infoturbe konverentsil "Kuhu küll kõik andmed said?"- Räägime riskidest küberruumis, trendidest ja intsidentidest.. Arutleme, kuidas tekib usaldus ja see kaduda võib.- Vaatame, kelle asi ettevõttes on andmeid kaitsta- Lahkame infoturbe teemasid ettevõtte juhtimise vaatest.- Arutlusringid küberhügieenist ja uute tehnoloogiate väljakutsetest.- Õpime, kuidas otsustada määramatuses26. septembril 

Registreeru SIIN! 

Igal juhul tuleb ettevõtte IT-osakonna abil üle vaadata ning kehtestada seadmete ja ühenduste turvalisus. Seda nii tööks vajalikele failidele ja programmidele ligipääsuks kui ka ettevõtte küberturvalisust silmas pidades – turvamata ühendus avalikust WiFi võrgust on potentsiaalne oht mitte pelgalt konkreetse töötaja andmetele, vaid kogu ettevõttele.Oma olemuselt ei tähenda kaugtöö töötamist vaid kodust või kohvikust. Kaugtöö on tööviis, mida tegelikult juba kasutatakse ka uutes ja funktsionaalsetes kontorites, kus töötajatele on loodud tegevuspõhised tsoonid ja ollakse koos oma töövahendiga pidevas liikumises.Samuti ei tasu kaugtööd võtta ka absoluutse äärmusena – tänapäeva virtuaalses maailmas oleme juba niigi virtuaalsuhtlusega kohati üle koormatud, seega hea tiimitunde tagamiseks on igal juhil vaja leida tasakaal eemaloleku ja silmast silma koostöö korraldamise vahel. Kuni kaugtööd nähakse võimaluse, mitte kohustusena, annab see vaid innustust ja motivatsiooni juurde.

Allikas: Konverentsid.ee

Autor: Kaija Teemägi Elisa Eesti personalijuht