Autor: ITuudised.ee • 16. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Arvestades, et riigil on digipöörde elluviimiseks võimalik arengukiirendina kasutada Euroopa Liidu toetusfondide raha, peavad tegevuste eesmärgid olema selged, järjekord läbi mõeldud, raha jagunemine ja täpsed summad eri tegevustele välja arvestatud ning rahastamisallikad olemas, selleks et käesoleval eelarveperioodil alustatud tegevused lõpeksid ettenähtud aja jooksul tulemuslikult või jätkuksid ka järgnevatel aastatel,“ sõnas Loom.

Audit näitas, et strateegia elluviimisel on positiivne, et digipöördel on alustatud paljude tegevustega. Näiteks: 

Hariduse Infotehnoloogia SA eestvedamisel valmis 2016. aasta aprillis digipädevusmudel ja selle õppeprotsessis kasutamise juhend. Mudelis on täpsemalt kindlaks määratud õpilastele õpetatavad digioskused ning kirjeldatud digipädevuse osaoskusi põhikooliastmete, gümnaasiumi ja kutsekooli lõpus.Õpetajate digipädevusstandard on HITSA eestvedamisel kohandatud ja täiendatud ning suures osas õpetajakoolituse õppekavadesse integreeritud, samuti on standard alates 2015. aastast seotud õpetajakutse omandamisega.Digiteemalistel täienduskoolitustel osalevate õpetajate osakaal on kasvanud ning alates 2017. aastast loob ja pakub HITSA koolidele nende õpetajaskonna vajadustest lähtuvaid koolitusi.SA Innove eestvedamisel koostati 2016. aasta kevadel ülevaade digitaalsete õppevahendite olukorrast ainete kaupa. Alustatud on digitaristu investeeringutega, et luua üldhariduskoolidesse võrguühendused ja hankida seadmed.

Loomi sõnul tuli uuringust välja, et vaatamata sellele, et kõigile õpilastele ja õpetajatele ning koolipidajatele peavad olema tagatud võrdsed võimalused digiajastu väljakutsetega sammu pidades õpetada ja õppida, on olukord koolides väga ebaühtlane ja tingimused ebavõrdsed. 

Uuring näitas, et kuigi Haridus- ja Teadusministeerium on alustanud õpilaste ja õpetajate oskuste, õppevara ja digitaristu olukorra selgitamist ning arendamist, on strateegiliste digipöörde eesmärkide ja sihttasemeteni jõudmine üldhariduskoolides kavandatud aja jooksul vähetõenäoline ning soovitud terviklik arenguhüpe võib jääda saavutamata. „Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on võtnud kavandatust kauem aega ning pole kindel, kas planeeritud raha eest on võimalik kõikidele õpilastele ja õpetajatele tagada minimaalsel vajalikul tasemel digipädevus ning koolidele digiõppevara ja –taristu,“ selgitas Loom.

Selleks, et käesoleval eelarveperioodil oleks Euroopa Liidu toetuste kaasabil kavandatud tegevused digipöörde elluviimisel tulemuslikud ja jätkusuutlikud, tuleks pöörata rohkem tähelepanu järgmistele tegevustele:

Lõimida digioskuste õpetamine senisest täpsemalt ainekavadesse ning tagada selgus, millal ja mille alusel IKT-baasoskused omandatuks arvata. Tagada, et õpilaste digioskusi mõõdetaks esialgu vaid eesmärgiga saada oskuste tasemest ülevaade ning et aineteadmisi mõõdetaks e-tasemetööde ja e-eksamite kaudu alles siis, kui digioskusi on juba õppe- ja ainekava põhjal õpetama hakatud ning digitaristu seis koolides võimaldab oskusi hinnata.Selgitada õpetajate digioskuste hindamise alusel välja kõigi õpetajate digioskuste arendamise koolitusvajadus ja -kulu ning planeerida vajaduse järgi pakutavate koolituste sisu ja maht. Koolituste pakkumise korraldamisel tagada selle võrdne kättesaadavus. Õpetajate digioskuste hindamisi rakendada ka kutse andmisel.Pöörata suuremat tähelepanu kvaliteetsele digitaalsele õppevarale, mis vastaks riiklikule õppekavale ja oleks koolidele kättesaadav ning luua koostöös koolipidajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning õppevara tootjatega tegevus- ja koostööraamistik digiõppevara kavandamiseks, loomiseks ning levitamiseks. Arvestada välja sellega kaasnev kulu ning töötada välja rahastamise süsteem, mis tagab õppevara ajakohasuse ja jätkusuutlikkuse.Luua terviklik ülevaade kõikide koolide andmesidevõrgu, kasutatavate IKT-seadmete ja vajaliku IKT-toe seisust ning kehtestada digitaristu miinimumnõuded üldhariduskoolidele. Arvestada välja kõigi koolide, k.a käesoleva eelarveperioodi toetusmeetmetest raha saavate koolide digitaristu arendus- ja ülalpidamiskulu.

"Nende tegevuste elluviimisks tuleb välja arvestada vajalik kulu ning täitmise tähtaeg," rõhutas Loom.

Riigikontroll auditeeris elukestva õppe strateegiaga määratud riigi tegevusi ja nende rahastamist laste digioskuste tagamisel üldhariduskoolides.