Autor: ITuudised.ee • 21. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaitse end: kuidas nutitelefon ja tahvelarvuti nuhkimiskindlaks muuta

Foto: Pixabay.com
Paljudele tuleb üllatusena, kui mitmeid nutitelefonis nuhkimise viise on olemas. Selleks, et võõrad silmad ei loeks sõnumeid, vaataks pilte, paroole või internetiajalugu, soovitab ekspert, kuidas oma telefon ja tahvelarvuti tublisti turvalisemaks muuta.

Telefoni täiesti häkkimiskindlaks muutmine on Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul keeruline. “Isegi kui eemaldate kaamera ja mikrofoni füüsiliselt, nagu legendaarne lekitaja Edward Snowden seda soovitab, siis võivad väga pühendunud häkkerid andmetele ligi pääseda. Tavakodanikud nii keerulise ründe pärast üldiselt muretsema ei pea ja kõige sagedamini nuhivad inimeste järgi nende enda lähikondsed. Elementaarse ettevaatusabinõuna tuleb telefoni lukustamiseks kindlasti kasutada ja regulaarselt vahetada parooli,” rääkis Aron ja soovitas kombineerida erinevaid meetodeid.

Kõik sõnumirakendused ei ole turvalised. Kõige tugevam krüpteering on Signali ja WhatsAppi rakendustel, kuid ka Apple’i enda sõnumiäppi peetakse üldiselt küllalt turvaliseks. Turvaeksperdid ei soovita kasutada küllalt levinud Telegrami sõnumirakendust.

Üks paremaid nuhkimisriski vähendamise viise on hoida telefonis alati nii vähe andmeid kui võimalik. Näiteks Apple’i sõnumirakendus iMessage kustutab soovi korral vestlused automaatselt nii: vali Messages (Sõnumid) > Keep Messages (Sõnumite hoidmine) ja määra, mis perioodi järel rakendust tühjendatakse. Ka teistel sõnumirakendustel on tavaliselt sarnane võimalus.

Infoturbe konverents "Kuhu küll kõik andmed said?" toimub 26. septembril.

Registreeru SIIN!

Androidi telefoni ja tahvelarvutisse saab salvestada rakenduselukusti, mis lisab konkreetsetele äppidele või failidele lisaturvakihi juhuks, kui keegi peaks seadmesse sisse pääsema. Rakenduselukusti küsib PIN-koodi või sõrmejälje skännimist iga kord, kui soovite vastava äpi avada. Head valikud on AppLock, Privacy Knight ja Norton App Lock.

Veebilehitsemise ajalugu saab ka telefonist kustutada, kuid kuskil mälus või serveris võivad andmed ikka üleval olla. Rakendused Orbot (Android) ja Onion Browser (iOS) hoiavad veebilehitsemise anonüümsena ning teevad selle kõrvalise jälgimise väga keeruliseks. Kohvikud ja hotellid kasutavad kogu seadmesse saabuva ja väljuva info krüpteerimiseks programme nagu Opera VPN (Android, iOS), mida saavad ka tavainimesed oma telefonis kasutada.

Ka allalaaditud äpid võivad inimeste jälgi nuhkida. Igaks juhuks tasub hoolikalt läbi lugeda ja hinnata allalaaditud rakendustele antud õigused. Androidi puhul siit: Apps (Rakendused) > Permissions (Õigused) ja Apple’i seadme puhul Privacy (Privaatsus) alt. Lõpliku lahendusena võib kahtlase rakenduse lihtsalt kustutada.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755