Isejuhtivate sõidukite õigusanalüüs tõstatab robootikaseaduse loomise vajaduse

Triniti vandeadvokaat ja partner Karmen Turk
Triniti vandeadvokaat ja partner Karmen Turk

Isejuhtivate sõidukite õigusanalüüsi vaheraport on jõudnud järeldusele, et tehnoloogilisi arenguid silmas pidades on mõistlik tervikseadusena välja töötada robootikaseadus, mis looks aluse mistahes robot-agentide regulatsiooniks.

Vaheraporti koostamisel jõudsid Riigikantselei ja advokaadibüroo Triniti eksperdid arusaamisele, et ainult liiklusseaduse muudatustest ei piisaks ning isejuhtivaid sõidukeid on vajalik vaadelda laiemas juriidilis-poliitilises kontekstis, mis tagaks tehnoloogianeutraalse õiguskeskkonna.

Triniti vandeadvokaadi ja partneri Karmen Turki sõnul ei ole otstarbekas luua regulatsiooni ainult isejuhtivatele sõidukitele, kui samad küsimused tõstatuvad ka isekauplevatele börsirobotitele, iseopereerivatele arst-masinate ja muude tehisintellekti sisaldavate tehnoloogiate puhul.

Riigikantselei digi-innovatsiooni nõuniku Marten Kaevatsi sõnul on Eestil võimalus olla eesliinil ja kujundada õigusruumi ajaks, mil iseotsustavad ja -õppivad robotid on tehnoloogiline reaalsus. „Juhul kui robootika ja tehisintelligentsi reguleerimine tundub kellelegi segase teemana, siis võib seda lihtsustatult võrrelda mütoloogiast tuntud krattide reguleerimisega. Meil on kuskil olemas ja tulemas inimesi aitavad robot-kratid, kelle pädevus, volitused ja vastutus iseseisvaks tegutsemiseks tuleb õiguslikult paika panna. Nelja rattaga robotid on lihtsalt ühed nendest,“ selgitas Kaevats. „Vaheraport on üks hea lähtekoht, millele tuginedes on võimalik seda teemat kõigil avalikult arutada.“

Vaheraportis analüüsitakse eelkõige robootikaõigust ning peaasjalikult kahte lähenemist Eesti õigusele. Esiteks, omistada tehisintellekti sisaldavale masinale ehk robotitele teatud juhtudel isikustaatusega sarnane seisund. Seda juhul, kui robot on võimeline tegema otsuseid ja tegutsema väliskeskkonnast saadud informatsiooni alusel, siis tsiviilkäibe tagamiseks peaksid selliselt roboti poolt sõlmitavad tehingud olema kehtivad nn robotipidaja suhtes. Viimast muidugi vaid juhul kui robotipidaja soovib, et tema robotil oleks pädevus tehinguid tema nimel sõlmida. Näiteks, kas isejuhtiv auto võib käia „ise“ hoolduses ning selle eest tasuda või osutada Uberi-laadset taksoteenust samal ajal kui omanik sõidukit ei kasuta.

Teiseks, robot osaleb tsiviilkäibes lisaks isikusarnasele subjektile ka objektina, mida saab müüa, vahetada ning selle vahendusel võib tekkida kolmandatele isikutele kahju. Selliste olukordade jaoks analüüsib raport eelkõige roboti ja looma sarnasusi ning teeb ettepaneku rakendada tsiviilõiguslikku analoogiat ehk robot ei ole asi, kuid talle kohaldatakse asja kohta sätestatut ning ka vastutus roboti kaudu tekitatud kahju eest on nn vastutus suurema ohu allika eest. Vastutavaks oleks robotipidaja analoogselt loomapidajaga – ehk olenemata süüst.

Turki sõnul analüüsitakse raportis eraldi ka alternatiive eeltoodule, näiteks kuidas laiendada robotipidaja tahteavaldust selliselt, et roboti tehtud tehing oleks kaetud selle pidaja tahtega, kuidas tagada liiklusseaduse, -järelevalve toimimine isejuhtivate sõidukite kontekstis jmt.

Möödunud sügisel riigikantselei juurde loodud isejuhtivate sõidukite ekspertrühma üheks ülesandeks on analüüsida õigusruumi muutmise vajadusi. Riigikantselei korraldas aprillis riigihanke isejuhtivate sõidukite õigusanalüüsi analüüsi läbiviimiseks. Edukaks kuulutati Triniti Advokaadibüroo pakkumine ning tänaseks on valminud vaheraport kui üks hanketulemeid.

Analüüsi täistekst on leitav SIIT.

 

Osale arutelus

  • ITuudised.ee

    ITuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a RELEASE ENGINEER

Derivco Estonia OÜ

24. mai 2018

DERIVCO IS LOOKING FOR A SENIOR FULL STACK DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

24. mai 2018

Cleveron otsib VANEM-TARKVARAARENDAJAT

Cleveron AS

02. juuni 2018

Arvamused

Teabevara