Autor: Asse Sauga • 27. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krüptoraha esmapakkumine (Initial Coin Offering – ICO) on raha kaasamise viis eelkõige detsentraliseeritud ärimudelite finantseerimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning selle võlu ongi just detsentraliseeritus ja isereguleerivus, mida tänu plokiahelale saab rakendada. On suur küsimärk, kuidas sobitub siia pilti riik kui äärmiselt keskselt juhitud organisatsioon.

Kas loodaval token’il on selgelt arusaadav roll süsteemis, mis tagab eelkõige tema nõudluse turul, kust siis omakorda võidavad investorid?

Kolmandaks, kas riik kui konservatiivne ja stabiilne organisatsioon, mis saab ilmselt pakkuda pikaajalist, kuid madalat tootlust on ICO investoritele piisavalt ahvatlev?

Üldiselt on tegemist väga laheda initsiatiiviga, potentsiaali on siin palju, tuleb vaid kontseptsioon selgemaks saada ning ilmselt ka kokkuleppele jõuda väga paljude riiklike institutsioonidega nagu rahandusministeerium, rahapesu andmebüroo ja teised. 

Pikemalt loe Äripäevast.