3. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaitseministeeriumi küberjulgeolekustrateegia õigusekspertide töörühma endise juhina oli Tikk üks juhtivekspertidest, kes analüüsis 2007. aasta Eesti vastaseid küberrünnakuid. Sellest vahetust kogemusest lähtudes on Eneken teinud koostööd mitmete riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nii küberjulgeoleku küsimustes kui sellega seotud õigusaktide, strateegia ja poliitika kujundamisel.

Õigusteaduste doktorina on Tikk olnud juba aastaid Tartu Ülikooli rahvusvahelise infoinfrastruktuuri, küberjulgeoleku, tehnoloogiapoliitika ja rahvusvahelise õiguse lektor ning juhib Hollandis Leideni Ülikoolis rahvusvahelist programmi, mis keskendub rahvusvahelise õigusruumi arendamisele vastuseks küberjulgeoleku ohtudele.

Värske nõunikuna advokaadibüroos Ellex Raidla näeb Tikk väljakutseid kahel tasandil: Eesti ettevõtjate igapäevaste tegevuste ja kasutusel olevate tehnoloogiate küberturvalisuse ning Eesti riigi e-teenuste turvalisuse tagamine. Tema fookusvaldkonnad on ettevõtjate nõustamine IKT- ja küberjulgeoleku küsimustes, mis puudutavad e-teenuseid, IKT taristut, äris kasutatavaid tehnoloogiaid ja andmekaitsega seonduvaid turvariske.

“Eesti on kujunenud rahvusvahelisel tasandil küberjulgeoleku üheks eestkõnelejaks, kes kutsub teisi riike üles IKT teenuste ja toodete arendamisel vastutustundlikult käituma. Seda kõike arvestades on oluline teada, mida see vastutustundlik käitumine juriidilises võtmes täpselt ikkagi tähendab ning millistele nõuetele peab IKT alane ohuennetus- ja tõrje vastama ennekõike Eesti riigi- ja erasektoris,” selgitas Eneken Tikk. “On aeg süüvida täpsemalt IKT valdkonna õigusaktide rakendamise küsimustesse ning mõelda sellele, kuidas erinevatel aegadel ja eesmärkidel vastu võetud regulatsioonid lõpuks terviklikult ja mõtestatult ühise eesmärgi nimel tööle panna.”

19. oktoobril toimuval IKT Aastakonverentsil "Transformatsioon" esineb Arenduseire Keskuse juhataja Tea Danilov ettekandega "Kuidas õigusloome käib kaasas digimajanduse trendidega?" ja räägib muuhulgas, milliseid õiguslikke/sotsiaal-majanduslikke/eetilisi/keskkonna-alaseid jne probleeme sisaldavad tehisintellekt, asjade internet või blockchain ja milliseid võimalusi maailmas nähakse nende ületamiseks.

TULE osalema! Info ja registreerimine SIIN!

Olukord, kus juristidel on seadustest üks, IT-ekspertidel teine ja poliitikutel kolmas arusaam, viitab Enekeni sõnul vajadusele konstruktiivseks aruteluks. “Lõppeks saab Eesti maailmale eeskujuks olla vaid siis, kui me kodus oma asjadega ise hästi hakkama saame. Euroopa Liidu Andmekaitse Üldmäärus on selleks hea proovikivi. See võimaldab Eesti ekspertidel süüvida ühe konkreetse õigusakti rakendamisse ning jagada oma ideid ja ettepanekuid näiteks läbi Eesti eesistumise ka teiste ELi liikmesriikidega,” selgitas ta.

Arvestades hiljutist initsiatiivi robootika regulatsiooni alal, näeb Tikk vajadust liita advokaate, õigusloojaid ja akadeemikuid ühiselt teemasse pühendavaks töörühmaks.

Eesti IKT õigusruumise on arenguruumi

Ehkki Eesti on riik, kus IKT kasutamine riigi ja ühiskonna arenguks on olnud teadlik valik, näeb Tikk Eesti IKT õigusruumis arenguruumi. “Sellega kaasnev IKT-sõltuvus kätkeb endas lisaks isiklikele ja äririskidele ka poliitilist riski, mille täielik maandamine üksikisiku, ettevõtte või organisatsiooni tasandil pole võimalik. Seda olulisem on, et riskide hindamine ja maandamine oleks mõtestatud ning vastavad juriidilised tooted ja ekspertiis tuleb alles välja arendada. Küberjulgeolek on sisuliselt laiendatud andmekaitse, mille raames mõeldakse läbi kõikide infosüsteemide, teenuste ja andmete turvameetmed korrelatsioonis konkreetse ettevõtte või asutuse äri- ja poliitilise riskiga,” selgitas Tikk.

Lisaks peab Tikk oluliseks juristide teadlikkuse suurendamist IKT valdkonnast ja selle problemaatikast. “IT ei ole üksnes tehnoloogia. See on Eesti ja paljude teiste riikide jaoks eluviis. Õiguse areng ja õiguse mõistmine IKT-keskses ühiskonnas esitab juristidele väljakutseid, mida oleks tore kolleegidega süvitsi ja süsteemselt arutada,” lausus Tikk.

Enne Ellex Raidlaga liitumist oli Eneken Tikk Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) konflikti- ja küberjulgeoleku programmi vanemteadur, NATO Kooperatiivse Küberkaitse Tippkeskuses (CCD COE) õigusnõunik ning õigus- ja poliitikaosakonna juht. Samuti on ta alates 2012. aastast täitnud ÜRO valitsusekspertide rühma juures töötava Eesti eksperdi nõuniku kohuseid rahvusvahelise infoturbe alal.

Varem on Tikk töötanud infotehnoloogia valdkonna advokaadina, keskendudes eraõiguslike ja riiklike infosüsteemide turvalisust käsitlevatele EL-i eeskirjadele ja standarditele, Eesti andmekaitseseadusele ja elutähtsate teenuste seadusele.