Kiire tegutsemine pööras kahjumi kasumiks

Icefire OÜ juhatuse liige Vilve Vene
Icefire OÜ juhatuse liige Vilve Vene

2016. aasta algul vaatasid Icefire OÜ juhid sügavalt enda sisse. Aasta 2015 oli ettevõttel 13. tegutsemisaasta ning see lõpetati esimest korda ajaloos miinuses.

Järgneb intervjuu Icefire OÜ juhatuse liikme Vilve Venega.   

Mis siis juhtus 2015. aastal?

Aasta algul vaatasime sügavalt enda sisse. 2015 oli meie kolmeteistkümnes tegutsemisaasta, esimest korda lõpetasime aasta miinuses. Seoses pingetega ühes projektis lahkusid meilt inimesed, keda me väga oleksime tahtnud hoida. Selleks, et keerulisest olukorrast välja tulla, oli vaja muuta paljusid asju: korraldasime ümber oma ettevõtte juhtimise, tõime tagasi fookuse finantssektorile, vähendasime riigihangete osakaalu, panustame ekspordi arendamisele. Riigihangete osas võtsime vastu otsuse, et osaleme ainult neis hangetes, kus meil on tugev sisuline teadmine. Sisemises töökorralduses väärtustame tiime ja tiimitööd, rõhk on oma inimeste oskuste-teadmiste arendamisel. Võiks öelda, et edu tõi transformatsioon, sest muudatusi oli nii palju, et me viisime oma äri uuele tasemele. Kui olukord on keeruline, siis ei tohi otsustega venitada.

2016 oli Icefireile edukas aasta. Mis selle edu tõi?

2017 on ka väga hea aasta. Finantsvaldkonna infotehnoloogiliste lahenduste pakkujana oleme saavutanud teatud tuntuse juba ka väljaspool Eestit, meid teatakse ja meie poole pöördutakse. Organisatsioonina oleme tugevamad kui kunagi enne. Huvitav töö motiveerib inimesi ja ka vahepeal lahkunud on hakanud tagasi tulema. Tööjõu seisukohalt on turuolukord aga endiselt väga keeruline. Meie jaoks on õnnestumine, et 80% meie suvepraktikantidest on osutunud väga andekateks noorteks ja jäänud meile tööle.

Meie arvates on hästi oluline, et arendajad saavad aru ärist, mille jaoks nad lahendusi loovad ning analüütikud teavad, mida tehnoloogia võimaldab. Nii on arendustiimil võimalik rääkida üht ja sama keelt nii omavahel kui ka kliendiga.  Kogu agiilne arendus põhineb ju sellel, et mõeldakse koos, milline võiks loodav teenus välja näha ja kuidas seda parimal viisil saavutada, keegi ei ütle enam täpselt ette, mida on vaja teha ja kuidas täpselt. Me usume, et tihe igapäevane koostöö kliendi ja arendustiimi vahel on hästi oluline faktor, miks mõned projektid on edukad ja teised mitte.

Mida olete selleks teinud, et arendajad oleksid äriga väga põhjalikult kursis?

Meie organisatsioon on hästi lameda struktuuriga ja tiimid töötavad tihedalt koos nii omavahel kui kliendiga. Üritame võimaluse korral juba kokku töötanud tiime mitte lõhkuda, kui üks projekt lõppeb.

Sisemised koolitused ja teadmiste jagamine on siinkohal väga olulised. Teeme pankadele ja fintech’idele äriliselt keerukaid süsteeme, siin on väga oluline, et arendajad mõistaksid, kuidas konkreetne finantsala toode või teenus toimib, milliste regulatsioonidega tuleb arvestada jne. Meil on ettevõttes inimesed, kellel on sel alal väga tugev aastatepikkune kogemus, kes orienteeruvad tehnoloogiates ja tunnevad äri, nemad koolitavad ka nooremaid. Mida enam on teadmine jagatud, seda edukamad on projektid.

Kuidas kommenteerite SKAIS2 projekti? Miks nii läks?

SKAIS2 ei ole IT-projekti, absoluutselt mitte. SKAIS2 on transformatsioon sotsiaalsfääris, sellega sooviti muuta kogu meie sotsiaalsfääri toimimist. Kõik algab sellest kuidas inimesed hakkavad tööle, kuidas tarbivad teenuseid, millised on protsessid, milline on toetav seadusandlus jne.

Nii suure muudatuse korral on palju erinevaid faktoreid, mis õnnestumist mõjutavad. Vajaka võib jääda oskusi  või ressursse või ei ole organisatsioon valmis nii ulatuslikuks muutusteks. SKAIS2-s oli palju selliseid faktoreid, mistõttu see projekt ei olekski saanud sellisel kujul kunagi õnnestuda.

SKAIS2 projektis sai meile suhteliselt ruttu selgeks, et vajaliku valmisoleku tekitamiseks on pikk tee minna. Avaldasime väga ausalt oma arvamuse selle kohta, mis tuleks teha enne, kui projektiga jätkata. Leidsime, et antud konkreetsel ajahetkel tarkvara arendusega jätkamine oleks olnud riigi raha raiskamine, meie jaoks oli see ebaeetiline ja me ei olnud nõus selles osalema.

Tarkvara on võimaldaja. Tehnoloogia võimaldab saavutada teatud eesmärke, mitte ei saavuta neid eesmärke ise. Seda peab alati meeles pidama.

Õnneks on täna kõik osapooled jõudnud arusaamisele, et sellisel kujul SKAIS2 ei saa õnnestuda. Usun, et võetakse vastu arukad otsused, kuidas jätkata.

Kuidas jõuda eduka eksportimiseni?

Enamik ettevõtteid soovivad väiksest Eestist eksportida, sest selles on võimalus kasvuks. Oleme otsinud oma kohta, katsetanud erinevaid võimalusi ja täna keskendunud finantssektorile, kus on meil kõige suuremad teadmised ja kogemused. Võimaluse loob ka see, et hetkel toimuvad kogu maailmas finantssektoris suured muutused, fintech’ide tulek ja pankade avanemine PSD2 tulekuga sunnib traditsioonilisi panku ja finantsettevõtteid oma äri ümber korraldama, ennast muutma. Meie näeme oma ekspordivõimalust mõlemal poolel, nii traditsioonilise panganduse transformatsioonis kui ka fintech’idega koostöös. Hetkel on meie kliendid ja potentsiaalsed kliendid Soomes, Saksamaal ja Rootsis.

Oleme katsetanud ka Eesti e-teenuste ekspordiga, mõned aastad tagasi tekkis mõte, et loodud Maksuameti lahendus on hea ja miks mitte seda eksportida. Kanadas Quebeci maksuametis lahendust tutvustades saime väga hea tagasiside, huvi oli suur. Ka oli meil toetus Kanada saatkonna ja meie maksuameti tolleaegse juhi Marek Helmi poolt. Ühesõnaga, tundus nagu väga potentsiaalne ekspordivõimalus. Samas saime suhteliselt varsti aru, et avalikus sektoris on müügi- ja hankeprotsess väga pikk ja nõuab eksportijalt suurt majanduslikku võimekust, mida saab endale lubada ainult väga suur ettevõte. Kui aasta oli möödunud ilma olulise edasiliikumiseta, võtsime vastu otsuse mitte jätkata. Arvan, et on väga oluline teha kindel õigeaegne otsus, isegi kui see osutub hiljem valeks.

Rääkige lähemalt hangete läbiviimise kogemusest

Maksu- ja Tolliameti hangete ettevalmistuse kohta on öelda ainult kiidusõnu. Maksuameti hanked on väga sisulised, ostetakse lahendust, on olemas selge visioon, kuhu hanke tulemusena soovitakse jõuda. Hindan seetõttu väga Maksuameti võimekust, nende hangetes on alati sisul oluline tähtsus, nad ei otsi lihtsalt arendusressurssi.

Me osale riigihangetes, kus soovitakse leida arendusressurssi odavaima tunnihinna alusel. Meie ettevõtte kultuur on hästi koostoimivad tiimid, kes töötavad eesmärgiga midagi konkreetset valmis teha ja sellega kliendile kasu tuua. Ressursihangetes peab olema hankijal endal väga tugev sisuline juhtimine, vastasel juhul on keeruline saavutada eesmärke.

Kui vaadata maksuameti olemust, siis on see nagu suur masin, mis hoiab ja arvestab raha ning nõudeid. Sarnasusi pangas toimuvaga on palju. Icefire’i juurkompetentsid asuvad aga just pangandusvaldkonnas. Kui kunagi maksuametis suures transformatsiooniprotsessis osalesime, viisime palju panganduse põhimõtteid maksuametisse. Meie tugevus on nendes teadmistes, mis on meie inimestes ja nende koostöös. Kui maksuamet hangiks ainult arendusressurssi ilma sisulise lahenduseta, siis ei oleks meie nende hangetes nii edukad.

Hangete ettevalmistamisel tuleks mõelda sellele, milline on organisatsiooni võimekus ja kui suuri asju saab ette võtta. Kui organisatsioon ei ole piisavalt valmis, siis saab mõelda, kuidas neid muutusi teha väiksemate sammudega. SKAISi näitel püüti teha kõike korraga, aga kindlasti ei olnud selleks valmisolekut.

2016. aastal vaatasime oma strateegia üle. Enne seda osalesime aktiivselt riigihangetel ja avaliku sektori osakaal meie tuludest kasvas juba 70 protsendini. Võtsime vastu otsuse, et maksimaalselt võib riigihangete osa olla 50%.

Mis 2018 toob?

2018. aasta plaanides on olulisel kohal kasvatada eksporti finantssektoris. Jälgime tehnoloogiate arenguid ja otsime kohti, kus nende rakendamine tooks kasu meie klientidele, olulised siinkohal kindlasti masinõpe, blockchain, IoT.  Kindlasti tahaksime alustada esimest suurt analüütikaprojekti.

Artikkel on avaldatud 19. oktoobril ilmunud erilehes "IT ja telekomi TOP". IT- ja arvutifirmade TOPis oli Icefire II kohal.

Vilve  Vene 19. oktoobril toimunud IKT Aastakonverentsil TOPI II koha aukirja vastu võtmas. Õnnitleb Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Vilve Vene 19. oktoobril toimunud IKT Aastakonverentsil TOPI II koha aukirja...

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a SENIOR QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

30. november 2017

Derivco is looking for a TECHNICAL COORDINATOR

Derivco Estonia OÜ

08. detsember 2017

Julianus Inkasso otsib TARKVARAARENDAJAT

Julianus Inkasso OÜ

25. november 2017

Arvamused

Teabevara