Autor: Aali Lilleorg • 12. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtte eesmärgiks on eksporti kasvatada ja hetkel muutmisel oleva strateegia järgi muudetakse ettevõtte rahvusvaheliseks, rääkis intervjuus ITuudistele ettevõtte juhatuse liige Oliver Väärtnõu.   

Mis tõi edu 2016. aastal?

2016 oli Cybernetica jaoks läbi aegade üks kõige edukamaid aastaid, seda ka käibenumbrite ja kasumi poolest. Inimeste arvus kasvasime 20%, aga kasvas ka tootlikkus.

„Mul on hea meel, et eksport kasvas kiiremini, kui Eesti suunal tehtavad asjad,“ kommenteeris Väärtnõu. Ta loetles ka põnevaid välisprojekte: koostöö Ameerika Ühendriikide valitsusega, projekt Ladina-Ameerikasse, samuti Namiibiasse, alustasime projekti DARPA-le ja raadiosidelahendusi müüdi Indoneesiasse läbi aastate kõige rohkem.

Väärtnõu rääkis, et 2016. aasta lõpus müüs tema juhitav ettevõte navigatsioonisüsteemide osakonna Kanada börsiettevõttele Carmanah. „Otsustasime selle ära müüa, sest meie põhiäri on ikka IT, missioonikriitilised infolahendused ja raadioside lahendused. Merenavigatsioon, mis on seotud poide ja tuletornide tootmisega ei ole see, kus on Cybernetica tugev on. See oli strateegiliselt oluline otsus,“ kommenteeris Väärtnõu.

Kohandati ka juhtimissüsteemi - kolmeliikmelisest juhatusest sai kaheliikmeline.

„Kasvatame kindlasti oma müügivõimekust, et oma lahendusi eksportida. Hakkasime arendama võrgustikku inimestest, kes on meie sihtturgudel. Täna on meil esindaja Inglismaal. Plaan on leida esindajad või edasimüüjad kõigil suurematel turgudel,“ rääkis Väärtnõu.  

„Rahvusvahelistumine on kindlasti üks oluline teema ja see on ka märksõna firmas sees. Oleme siiamaani olnud eestikeelne ja Eesti ettevõte,“ ütles Väärtnõu. Cybernetica kodulehel on tema sõnul näiteks ka mitmeid huvitavaid sõnastikke.

„Me hoiame Eesti IT ja infoturbe kultuuri, aga me näeme, et ettevõtte kasvuks ja arenemiseks peame ka sisemiselt muutuma rahvusvahelisemaks,“ märkis Väärtnõu.

Ta tõdes, et Cyberneticas siiski on välismaalasi tööl, aga võiks olla rohkem. Uute töötajate leidmisega ollakse hädas, sest arendajaid ja analüütikuid ehk tugevate IT kompetentsidega inimesi on Eestis väga raske leida. „Näen isegi seda, et tuleb Eestist väljaspool arendustiim luua,“ lisas ta.  

Mis on Cybernetica jaoks rahvusvahelistumine?

„Soovime oma lahendusi rohkem eksportida, et oleksime Eesti turust vähem sõltuvad. Kasv saab tulla ekspordist. Kriitilistel turgudel, nagu Inglismaa või Ameerika tahame kohapeal olla, tahame, et meid tuntakse ja see aitab meie ärile kaasa,“ lisas ta.

Teine osa rahvusvahelistumisest on tema sõnul firma sisemise kultuuri küsimus ja vastavalt hetkel uuendamisel olevale strateegiale on kavas firma sees ka üle minna inglise töökeele peale ning algust on plaan teha juba selle aasta lõpust. Aasta pärast on soov olla inglisekeelne ettevõte.

Kolmas dimensioon on see, et eksporti nähakse eelkõige oma toodetele.  „Oma teenuse pakkumisega me väga palju rahvusvahelisemaks ei lähe,“ lisas ta. Plaan on kasvatada müüki nendega: Smart-ID tehnoloogia, raadioside lahendused, UXP toode, Sharemind ja mõningad krüptokonsultatsioonid. „Hea ja turvalise tarkvara arendamine, mida me teeme Eestis, ei ole meil võib-olla esimeseks fookuseks ekspordil,“ märkis ta.

Olulisemad aspektid ekspordi alustamisel

Avatus ja teadlikkus kohalikust keskkonnast tuleb kasuks. Ilmselgelt ei ole Väärtnõu sõnul mõtet kohe panna esimese suure hooga suuri panuseid, igas suure asja algus on üks väike samm. Alguseks võiks enda ettevõtet kohapeal tutvustada ja siis võivad sealt hakata tekkida väga suured asjad.

Erinevates tehnoloogiates ja valdkondades on Cybernetical müük erinevalt üles ehitatud. See sõltub toote spetsiifikast ja kellele seda müüakse. „Kui võtame näiteks UXP tehnoloogia, siis seda müüme täna eelkõige riikidele. Tehnoloogiat tutvustame erinevatel foorumitel. Eelistame koos töötada kohaliku partneriga, kellega koos selles riigis seda hakata pakkuma ja niimoodi see projekti elluviimiseni jõuab,“ märkis ta.

Kui võtta näiteks Sharemindi tehnoloogia, siis seal on Cybernetical ära kaardistatud mõned turud, mis on huvitavad, eelkõige finantssektoris on näha väga suurt rakendusvõimalust. „Me leiame suured finantsteenuste pakkujad ja nende integraatorid ning läheneme läbi nende finantsteenuste pakkujatele, st läbi partnerluse. Näeme seda, et oleme liiga väikesed, et ise kuskil kohapeal olla ja müük üksi ära teha on väga keeruline,“ selgitas Väärnõu.

Kas Cybernetica teeb innovatsiooni või transformatsiooni?

„Cybernetica teeb kindlasti innovatsiooni ja kõikide tootete puhul võtame eelduseks, et nad peavad olema teistmoodi ja paremad. Minul Cybernetica juhina on see suurim väljakutse, kuidas leida uusi ja piisavalt huvitavaid projekte sellele seltskonnale, kes meil majas on, nendele väga tarkadele inimestele,“ tõdes Väärtnõu.

Ta lisas, et tema õnneks leiavad ka töötajad ise huvitavaid lahendusi, näiteks kui hakati looma maksu- ja tolliameti infosüsteemi, siis lõid Cybernetica inimesed ise programmeerimiskeele, milles seda teha.

Cybernetica ei tee Väärtnõu sõnul tavalisi ja triviaalseid asju. „Tahame teha midagi uut, mis muudab maailma või seda konkreetset ökosüsteemi, kuhu me selle asja püsti paneme,“ kommenteeris Väärtnõu.

Artikkel on avaldatud 19. oktoobril ilmunud erilehes "IT ja telekomi TOP" (erilehe pdf). IT- ja arvutifirmade TOPis oli Cybernetica III kohal. Vaata kogu TOPi tabelit SIIT.

Loe ka: IKT Aastakonverentsil 2017 kuulutati välja TOPi võitjad