23. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ITL asub koos riigiga jõuliselt majandust kasvatama
Ivo Suursoo esinemas 25. oktoobril toimunud IKT Aastakonverentsi
Foto: Urmas Kamdron
Novembri keskpaigas teatas ettevõtlus- ja IT-minister, millised on värske IKT* arenguprogrammi kõige tähtsamad fookused, üheks neist tööstuse digitaliseerimine. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Ivo Suursoo leiab, et muutused majanduses ja ärimudelites ning kõige erinevamate sektorite koostöö IKT-sektori ettevõtetega toovad juba lähiajal majanduslikku kasu. „Ei tasu alahinnata arenguprogrammis seatud eesmärkide täitumise tegelikku mõju.“ Täna arutavad ITL-i liikmed liidu valitud tegevussuundade üle üldkoosolekul.
„Juba on IKT-sektoris puudu 7000 inimest – see pole lihtsalt õõnes statistika, vaid üks probleemidest, mille lahendamisega päriselt tegeleda tuleb. Ka Euroopa digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI järgi oleme digitaaltehnoloogia integreerimisel 20. kohal. IKT arenguprogramm aitab seada järgmistel aastatel prioriteete majanduskasvu takistajate osas, milleks on tööstusettevõtete tagasihoidlik digitaliseeritus ning IKT-pädevusega spetsialistide puudus,“ selgitab Ivo Suursoo. „ITL on teinud arenguprogrammi osas ministeeriumi ja teiste osapooltega tõhusat koostööd ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnum, et IKT arenguprogramm on valitsuse majandusarengu komisjonis heaks kiidetud, teeb ainult rõõmu. Riigi tugi majanduskasvu pidurdavate tegurite muutmisel on erasektorile kindlasti motiveeriv.“
IKT arenguprogrammi põhifookuses on kolm teemat, millesse ka ITL oma panuse anda soovib: tööjõupuuduse leevendamine, tööstuse digitaliseerimine ja e-Eesti nähtavuse toetamine. Üks ei toimi teiseta. „Kohest kasu saavad programmist tööstusettevõtted ning kõik IKT-spetsialiste rakendavad ettevõtted. Aga puudutatud saavad ka ehitus- ja teenindussektor,“ kommenteerib Ivo Suursoo. „ITL näeb oma liikmete aktiivset rolli arenguprogrammi elluviimisel, oleme veendunud, et kolme aasta jooksul on võimalik näha ka mõju majandusele. Näiteks kui Eesti tööstussektori osa SKP kasvus suureneks 0,2%-lt (II kvartali andmetel) 0,6%-le, mis on transpordi, IT ja energiasektori kasvu tase, siis see tooks rohkem kui 100-miljonilise SKP kasvu.“ Positiivsena näeb ITL-i president Ivo Suursoo seda, et tegevuste ja eelarve suhtes ollakse paindlikud ning plaane saab vastavalt vajadusele korrigeerida.
Neljapäeval koguneb ITL-i üldkoosolek. Sel korral on fookuses juhatuse esimesed sammud kevadel seatud prioriteetidega tegelemisel aastateks 2017-2019.
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!