Autor: Aali Lilleorg • 30. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Finantssektor on läbimas suurt digitaalset transformatsiooni

Swedbank Grupi digitaalse innovatsiooni juht Emma Heimonen.
Foto: Erakogu
Pankade ja finantstehnoloogia ettevõtete vastandlik olemus on tänaseks muutunud. Koostöö on vastastikku kasulik, sest annab pankadele võimaluse kiiremini areneda ja aitab fintech’idel ellu jääda, rääkis novembri keskel Fintech Forumil esinenud Swedbank Grupi digitaalse innovatsiooni juht Emma Heimonen.

Järgneb intervjuu Emma Heimoneniga.

Millest rääkisite Fintech foorumil?

Meil oli arutelu, kuidas finantssektor muutub ja kuidas muutuvad nii pangad kui ka finantstehnoloogia ettevõtted. Rääkisime sellest, kuidas pangad ja fintech’id teevad aina enam koostööd.

Mõned aastad tagasi inimesed rääkisid pankade ja finantstehnoloogia ettevõtete vastandlikust olemusest, kuid seda enam näha ei ole. Praegusel ajal on näha, kuidas kõik pangad töötavad fintech’idega ja samuti ka fintech’id töötavad aina enam pankadega. On aru saadud, et mõistlik on teha pankadega koostööd, sest nii saab pakkuda oma lahendusi suuremale hulgale klientidele ja kiiremini. Sellise koostöö läbi on fintech’idel võimalus saavutada ka suurem klientide usaldus, mille suured pangad tagavad.  Minu arvates saavad mõlemad osapooled kasu, kui tehakse vastastikust koostööd.

Swedbankil on juba paar edulugu, millest me ka rääkisime. Alles novembri algul avasime oma Open Banking platvormi - keskkonna, kus on fintech’idel ja ka teistel arendajatel  võimalik pangaga kiiremini ja rohkem koostöövõimalusi leida.  

Mis on selle projekti eesmärk?

Meie tahame Swedbankis pakkuda oma klientidele paremaid tooteid ja teenuseid ja teha seda võimalikult kiiresti. Meil on neljal koduturul kokku 7 miljonit klienti – see on väga korralik kliendibaas, mis peaks igati huvi pakkuma ka fintech’idele. Leidsime, et ei ole mõistlik püüda kõiki klientide ootusi üksi ja ise täita ning seega vajame häid partnereid, et innovatsiooni kiirusega kaasas käia. Seda me loodamegi saavutada Open Banking projektiga – koostöös fintech’ide ja teiste arendajatega luua kiiresti häid lahendusi oma klientidele.

Mis on Open Banking?

Open Banking tähendab, et fintech’id ja teised arendajad saavad oma teenuseid meie kliendibaasile pakkuda, avame neile selleks tehnilised võimalused. See on tehniline platvorm, kus erinevad arendajad saavad klientide nõusolekul kasutada meie kliendibaasi ja klientide andmeid, et pakkuda neile meiega koostöös uusi teenuseid. Paljud pangad on selliste lahenduste suunas teel juba mõnda aega, nii ka meie. Nüüd aga jõustub peagi ka Euroopa Liidu regulatsioon, mis suunab pankasid pakkuma juurdepääsu klientide andmetele kõigile huvilistele, kui klient sellega nõus on. Seega on oodata, et väga paljud pangad avavad end enam koostööks. Kõik saavad aru, et tuleb luua uusi võimalusi andmete kasutamiseks, nii et kliendid sellest kasu saaksid. Koostööst on saamas konkurentsieelis.

Meil läks selle projekti algus väga edukalt. Esimestel nädalatel andis endast märku juba üle 600 arendajast huvilise, kes on ühel või teisel viisil valmis Swedbankiga koostööd tegema.

Millised on järgmised sammud?

Järgmisteks sammudeks on pakkuda veel rohkem tehnilisi võimalusi sellel platvormil ja uusi lahendusi veelgi kiiremini arendada. Meil on juba väga head koostöökogemused finantstehnoloogia ettevõtetega uute teenuste pakkumiseks nii era- kui äriklientidele.  Me oleme avatud sellele, millega kolmandad osapooled saavad panustada. See võib avaldada mõju ka meie IT- arendustele ning sellele, kuidas me saame testida klientidele pakutavaid lahendusi.

Kas mingitest huvitavatest näidetest saab ka juba rääkida?

Näiteks üks ettevõte, millesse Swedbank kevadel investeeris, on praeguseks meie teenustesse Rootsis juba integreeritud. See on teenus, mis jälgib kõiki neid kohti, kus inimene on end kasutajaks registreerinud, näiteks Spotfy või Netflix, ja annab hea ülevaate olukorra ja kulutuste kohta. See on integreeritud pangakontoga. Me aitasime sellel ettevõttel kasvatada klientide arvu paarilt tuhandelt paari miljonini ainuüksi sellega, et integreerisime selle Swedbanki teenustega. See on üks näide selle kohta, kuidas koos fintech’idega saame lõppkasutajale uut väärtust luua.

Väga hea näide on ka see, kuidas integreerisime ERPLY oma internetipanka Baltikumis ja siinsed väikeettevõtted saavad selles oma raamatupidamist teha.

Millised on ärivõimalused pankade ja fintech’ide vahel?

Koostöö annab pankadele võimaluse areneda kiiremini ja aitab fintech’idel ellu jääda. Kasu on vastastikune. Open Banking, pankade IT-süsteemide ja kliendibaaside avamine kolmandatele osapooltele, kiirendab seda protsessi veelgi.

Innovatsioon ja transformatsioon. Kuidas neil vahet teha, mis on nende tähendus teie jaoks?

Innovatsioon on töötamine uue ärilahenduse või ideega, et luua näiteks uus teenus, mida inimesed võib olla ei oskagi pangalt oodata. Transformatsioon on aga selle viisi muutumine, kuidas me töötame. Kogu finantssektor on läbimas suurt digitaalset transformatsiooni. See on seotud inimeste kompetentsidega, sest me peame tehnoloogiaga kursis olema ja meil peab olema individuaalne vastutus selle eest, et digitaliseerimist paremini tundma õppida. Me peame kohandama oma töötamise viise ja me peame töötama palju kiiremini. Me oleme juba teinud suurepäraseid asju, kaasates inimesi asju disainima niimoodi, et esitleme probleeme hommikul ja õhtupoolikul on prototüüp valmis ja esimesed testid läbinud. Kui inimesed juba kord õpivad töötama selliste tööriistade ja metoodikatega, siis ei ole enam võimalik, et lähed tagasi ja enne kui midagi ette võtad, teed veel 6 kuud kestva eeluuringu. Seega on uus töötamise viis oluline osa transformeerumisest laiemas mõttes. Inimesed, protsessid ja tehnoloogia – kõiki neid peame koos muutustesse hõlmama.

Milline roll on pankadel majanduse innoveerimisel?

Pangad seisavad selle eest, et klientidel läheks paremini ja et nad kasvaksid. See on pankade loomupärane tegevus. Pangad seisavad ikka selle eest, et klientidel oleks hea finantsseis, mis võimaldab neil areneda. See võib olla läbi laenutoodete või äriplaani arendamise, aga ka läbi abi ja nõu teenuste arendamisel. Kuna digitaliseerimine aina kasvab, siis mõjutab see otse loomulikult ka meie ettevõtetest kliente ja nende äri. Ma arvan, et ees ootavad suured muudatused nii pankade kui ka klientide jaoks ja kui me saame oma klientidel aidata tehnoloogia uusi võimalusi parimal moel ära kasutada, siis on see just see, mis me sooviksime.

See, mida pankadelt täna oodatakse, on päris palju muutunud ja viie aasta pärast ei ole pangad enam üldse need, mis need on tänasel päeval. Inimesed peaksid ootama pankadelt kindlasti palju suuremat lisaväärtust. See on massiline transformatsioon, mis praegu toimumas on. Tehisintellekt on selles võtmas suurt rolli, samuti ka robotiseerimine. Praegu ei kujuta me isegi ette, mida kõike aina areneva tehnoloogiaga tegelikult võimalik teha on.

Kuidas digitaliseerimine mõjutab pankade teenuseid?

Mõjutab väga palju. Alates juba sellest, et inimesed tarbivad näiteks pangateenuseid mobiiliga kodus või kusagile teel olles. See avab ka võimalusi, kuidas oma kulutuste osas arukamalt toimetada. Peagi on inimesel taskus proaktiivne finantsnõustaja, kes kasutab andmeid väga isikupärasel viisil ja aitab iga inimest just tema olukorrast lähtuvalt. Minul endal on unistus: tahan vestelda oma pangakontoga, tahan, et ta annaks mulle nõu. Näiteks saaks pangakonto inimesele öelda, et ära osta praegu seda kingapaari, sul on sel kuul veel need ja need vältimatud kulud tulemas. Täna tehnoloogia juba võimaldab selliseid asju tegelikult.

Millised on teie ülesanded ja roll Swedbankis?

Olen digitaalse innovatsiooni juht Swedbanki grupis, pangas olen töötanud 1,5 aastat. Enne seda olin ise ettevõtja ja tegelesin kiiresti arenevate digitaalsete ettevõtetega. Swedbankis me edendame majasisest innovatsiooni, näiteks viime ellu sisemist innovatsiooniprogrammi, kust loodame saada häid ideid oma töötajatelt. Samuti on minu ülesandeks leida ärivõimalusi ka väljastpoolt, mille näiteks on avatud innovatsioon, Open Banking, koostöö teistega. Meie lootused koostööle ja uute ideede integreerimisele meie tänaste teenustega on suured.

Millised on muljed Eesti turust ja siinsest digitaliseerituse tasemest?

Muljed on suurepärased. Eesti on just selline riik, mida ma toon alati esile, kui räägin digitaalsest arengust. Minu arvates on Eesti üks paremini digitaliseeritud riike maailmas. Juba see, et teil on e-residentsus ja teised sellised lahendused, on näide riigi juhtrollist. Väga muljetavaldav on ka Eesti inimeste kõrge teadmiste tase tehnoloogia valdkonnas.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755