Kuidas peaks tööstust digitaliseerima?

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud ja protsesside juhtimise konsultant Ingrid Joost esinemas Instrutecil Tippjuhtide päeval.
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud ja protsesside...

Tööstusettevõtete tööjõunappuse leevendamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks on digitaliseerimine möödapääsmatu. Kaasaegsetest süsteemidest ettevõtetes ja tööstuse digitaliseerimise protsessist, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud ja protsesside juhtimise konsultant Ingrid Joost.

Mille peale digitaliseerimise juures mõtlema peaks?

Digitaliseerimine on meie tööstusettevõtete jaoks möödapääsmatu. Tööjõudu jääb meil vähemaks ja meil ei ole juba praegu inimesi võtta. Ajaühikus suurema tootlikkuse saavutamiseks on üks võimalus digitaliseerimine ja just protsesside digitaliseerimine. Kui aga digitaliseerimist laiemalt vaadata, siis räägime ka uute tarkade toodete tegemisest ja nendega kaasas käivatest uutest ärimudelitest.

Kui vaadata tervikportsessi, siis me toodame uut tarka toodet läbi erinevate digitaalsete lahenduste, kus protsessides kasutame hoopis teistsugust tööjõudu ning teistsuguste teadmiste ja oskustega inimesi võrreldes tänase päeva protsessidega.

Digitaliseerimisest rääkides ja tööstus 4.0 tähendusele mõeldes võib seda vaadelda kui tooteid ja ärimudeleid, kuid olulised siinjuures on ka protsessid. Olulised on ka inimesed, kes suudaksid neid protsesse luua, neid arendada ja tööle panna, et me saaksime võimalikult kiiresti ja tõhusalt tulemuse kätte. Kindlasti on oluline  kõrgema lisandväärtusega toode.

Mida on vaja tööstuse digitaalsete lahenduste jaoks ?

Lahenduse saamiseks on väga palju erinevaid osapooli. Tööstuses kasutame erinevaid tehnoloogiaid, alates materjalide töötlemise tehnoloogiatest, erinevatest infotöötlemise tehnoloogiatest, erinevatest toodete ja tehnoloogiate transpordi tehnoloogiatest ja see tähendab, et kui räägime protsesside digitaliseerimisest, siis peame moodustama erinevast tehnoloogiatest terviku, st räägime erinevate tehnoloogiate omavahelisest liidestamisest.

Milliseid tehnoloogiaid me tegelikult kasutame?

Ühelt poolt tootearenduse tehnoloogiad - kust toode alguse saab, kuidas me seda toodet arendame ja loomulikult on tootearenduse poole peal erinevad CAD/CAM tehnoloogiad ja küsimus on, kuidas erinevad tehnoloogiad hakkavad üksteisele andma sisendinfot ja kuidas me antud infot töötleme.

Teiseks infotehnoloogia, mida kasutatakse protsessides. Selleks on erinevad ettevõtte ressursside planeerimise tehnoloogiad, EPR süsteemid, reaalajas raporteerimise tehnoloogia ristsüsteemid, mida kasutatakse selleks, et kogu protsesse juhtida ja omada protsessidest ülevaadet. Selleks võib olla tellimuse vastuvõtmise protsess, tootmise planeerimise protsess, varude juhtimise ja jälgimise protsess või müügiprotsess. Läbi selliste süsteemide me hakkame kogu protsessi juhtima.

Millised peaksid olema kaasaegsed süsteemid?

Kaasaegsete süsteemide tehnoloogiate juures ei piisa enam sellest, et tagasisidet saame hilinemisega, vaid kõik protsessi peavad olema tagasisidestatud reaalajas. Me peame omama protsessidest reaalajas ülevaadet. Selleks ideaalne lahendus on MES (Manufacturing Execution System) süsteemid, mis aitavad meil reaaklajas omada ülevaadet protsessides toimuvast ning sellest tulenevalt näha kiiresti mistahes protsessides esinevaid kõrvalekaldeid

Kindlasti ei tohi unustada seda, et mistahes digitaalsed lahendused peavad lihtsustama protsesse. Nad ei tohi kunagi teha protsesse keerulisemaks. Me peame läbi selle suutma protsesse kiiremini ja paremini teha.

Olulise tähtsusega protsesside digitaliseerimisel on intelligentsed tootmissüsteemid, olgu siis täisautomaatsed seadmed, robotid, mida me täisautomaatetes seadmetes erinevate tegevuste jaoks kasutame. Küsimus on ikkagi selles, et kuidas me kõik need erinevad seadmed ja tehnoloogiad omavahel liidestame ja tervikahela moodustame.

Tähelepanu tasub pöörata sellele, et me ei saa ära unustada toodet ja klienti ning tema soovi. Klient tahab saada järjest uusi tooteid ja see seab väljakutse senistele tehnoloogilistele süsteemidele ja tehnoloogiate kasutamisele. Mida laiem on toodete nomenklatuur ja mida väiksemates kogustes me seda teeme, seda kallimaks see läheb, sest kõik süsteemid on tarvis ümber seadistada. Siin on võtmeküsimus selles, et kuidas me arendame süsteemi, kus suudame toota väga erinevat sortimenti ja kuidas suudame erinevate toodete üleminekut organiseerida. See on ka üks võtmekohti, mille peale digitaliseerimise juures mõelda.

Pidevat vootootmist ja masstootmist on väga lihtne digitaliseerida, aga kuidas digitaliseerida paindlikku ja erineva sortimendiga tootmist -  see on juba tunduvalt keerulisem

Lisaks tootmisprotsessidele peab olema samasugune ahel ka ladudes, kus on olulise rolliga targad laosüsteemid, kus saab automaatselt erinevaid tooteid ladustada, me teame kus miski on ja seda saab teha nii, et inimene sinna protsessi ei peaks sekkuma. Inimese roll on protsessi jälgida.

Kust peaks digitaliseerimist alustama?

Digitaliseerimist võib alustada väga erinevatest kohtadest. Võib teha väga erinevaid lõike ja ei pea kõike korraga tegema.

Esimese asjana peaks selgeks tegema, et mis on ettevõtjale kliendi seisukohast vaadatuna oluline, mis loob kõige rohkem väärtust.. Alustuseks oleks vaja protsessidest luua ühtne terviklik arusaam – millised on erinevate protsesside sisendid ja väljundid, kuidas ja mida me teeme, milliseid süsteeme ja tehnoloogiaid me hetkel kasutame. Me peame aru saama oma hetke protsessidest, kus me hetkel oleme ja kuidas me midagi teeme.

Järgmise sammuna on tulevikuprotsessi visiooni kujundamine, loomine ja nägemine, et kui me teame kuidas me hetkel mingis protsessid mingeid etappe teeme, siis sealt edasi juba tuleb luua arusaam, et kuidas oleks võimalik protsessi erinevaid osasid digitaliseerida. Milliseid võimalusi on olemas ja milline on oodatav tulemus, kuhu me läbi erinevate sammude digitaliseerimise tahame jõuda.

Milline see protsess olla võiks?

Inimest, kes näiteks transpordib töökäsu alusel materjali ei ole enam vaja, vaid laost tuleb robotiga materjal õigel ajal õigesse kohta, teine robot võtab pakiroboti pealt materjali ja tõstab masinasse. Masin teostab operatsiooni ära ja automaatse liiniga liigub pooltoode järgmisse etapp ning seda kuni protsessi lõpuni ja lõpuks toimub automaatne toodete ladustamine. Inimese  roll on lõpuks vaadata ja kontrollida, kas kõik tellimused on lähetuseks valmis ning kaupade laadimine autodele, kuid kindlasti on ka seda protsessi võimalik automatiseerida.. See oleks ideaalne täisautomaatne ja digitaalne  protsess, kus erinevad tehnoloogida suhtlevad omavahel ja moodustavad ühtse terviku. Samas ei pruugi see alati nii lihtne olla ja sellist protsessi on väga kallis üles ehitada.

Kas mõned aastad tagasi räägitud Lean ei ole enam ajakohane?

Digitaliseerimise juures tekib tihtipeale küsimus, et nüüd räägitakse digitaliseerimisest ja mõned aastad tagasi räägiti Leanist, siis tõesti, kas Lean ei ole enam ajakohane? Ideaalsed lahendused on sellised, kus me paneme kokku Lean põhimõtted ja neile mõtleme juurde erinevaid digitaalseid lahendusi, nagu näiteks digitaalsed riiulid jms – see on hea variant kuidas me saame protsesse järjest tootlikumaks muuta. See on ressursside kokkuhoiu jaoks väga tõhus meetod.

Millised probleemid võivad ilmneda kui hakata tööstust digitaliseerima?

Kõige suurem probleem on alati süsteemide ja lahenduste kõrge hind. Kust siis leida kapitali ja kuidas protsesse üles ehitada. Lahendusena on see, et teostada tuleks etapiviisiliselt, nägema esiteks tervikpilti ja siis hakkama prioriteetsusi määrama.

Järgmine ja kõige teravam küsimus, mis digitaliseerimisega tekib, on tööjõud. Digitaliseerimise juures on vaja teistsuguste kompetentsidega inimesi. Kus kohast me leiame inimesi, kes esiteks oskaksid meile ehitada üles vajalikud süsteemid ja need tõhusalt tööle panna, teiseks millised kompetentsid peavad olema inimestel, kes selliseid protsesse (protsesside operaatorid, tehnikud) jälgivad ja opereerivad. Need kompetentsid on hoopis teised kui senini vaja läinud. Nende inimeste puudus on kindlasti üks, mis meile digitaliseerimise juures kitsaskohana ilmneb. Siin loodame lahendust erinevatest OSKA süsteemidest. Loodame ka sellele, et nende lahendustega hakatakse rohkem ettevõtete töötajatele tegema sobivaid koolitusi, et tõsta digipädevust ning seda mitte esmatasandil, vaid kõrgemal tasemel, et juhid ja spetsialistid hakkaksid nägema erinevaid digitaalseid protsesse ning ka seda kuidas saaks selliseid lahendusi arendada ja rakendada.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Maksekeskus otsib PHP arendajat

M-Partner HR OÜ

05. mai 2018

Derivco is looking for a SENIOR FULL STACK DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

10. mai 2018

Cleveron otsib VANEM-TARKVARAARENDAJAT

Cleveron AS

26. mai 2018

Teabevara