Autor: ITuudised.ee • 1. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nõukogu järeldused Maa kaugseire Copernicuse programmi kohta kinnitavad vahehindamise positiivseid tulemusi ja suuniseid programmi tuleviku osas.

„Maa kaugseirest saame palju kasulikke satelliitandmeid. Peame tagama, et neid andmeid kasutatakse targemini ning programm vastaks kasutajate vajadustele. Oluline on, et liikmesriigid töötaksid selle nimel koos, lisaks saavad ka erinevad eluvaldkonnad üksteist toetada,“ selgitas ministrite kohtumist juhtinud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.  

Minister ütles, et Galileo ja Copernicuse kosmoseprogrammidest pärinevad andmed on Euroopa kodanikele ja ettevõtetele väga väärtuslikud ning tänu neile saame ennetada loodusõnnetusi ja päästa elusid. Lisaks on kosmoseandmetel üha suurem väärtus ettevõtluses kõrge lisandväärtusega töökohtade ja investeeringute loomisel.

Ärifoorumil Andmemajandus 2017 "Kuidas andmetest väärtust luua?" räägib Copernicuse võimalustest lähemalt radarseire ekspert, Tartu Observatooriumi ja OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse teadur Kaupo Voormansik. 

Tule kuulama! Info ja registreerimine SIIN.

“Meie jaoks on oluline, et Euroopa Liit jätkaks kosmoseprogrammidesse panustamist ka tulevikus ning oleks toeks ettevõtetele, kes töötavad välja kosmosetehnoloogiate maapealseid rakendusi ning teenuseid,” lausus Palo.

“Euroopa on näidanud seni väga häid tulemusi andmete kogumisel, kuid mitte tingimata nende kasutamisel,“ lisas minister. Eesti näeb suurt potentsiaali Maa kaugseire andmete kasutamisel väga praktilistel eesmärkidel, näiteks PRIA põllumajandustoetuste kontrollimisel. Selleks me juba kasutame Eesti ettevõtte loodud rakendust, mille abil saab jälgida rohumaade niitmist ajas ja ruumis ning seega ka toetuste sihtotstarbelist kasutamist.

Satelliidiandmetele kehtiv vaba ja tasuta juurdepääs on märkimisväärselt suurendanud nõudlust andmete järele ning muutnud need seeläbi andmemajanduse ja Euroopa digitaalse ühtse turu eestvedajaks. Lisaks ütles minister, et Eesti on eesistumise ajal tõestanud, et ka väiksed liikmesriigid saavad olla kosmoses võrdsed kaasarääkijad.

Veel arutlesid liikmesriikide ministrid kosmosepoliitika ja -programmide tuleviku üle seoses uue eelarveperioodi ettevalmistamisega. Peamisteks teemadeks selles arutelus olid era- ja avaliku sektori ühistegevus, väiksemate liikmesriikide võimalused valdkonnas osaleda ning ELi kosmoseprogrammide sünergiad liidu digiagenda ja tööstuspoliitikaga.