10. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu ADM Hosting ärisuuna juhi Klemens Arroga.  

Mida tõi ja mina annab Amazon Web Service partneriks olek?

Hakkasime seda sihtima, et alguses tõestada enda oskusi. See oli esmane eesmärk. Mida rohkem me sellesse sisse kaevasime, seda rohkem hakkasime avastama muid boonuseid, mis sellega kaasa tulevad. Esmalt oli meil vaja kvalifitseerumiseks tõestada oma tehnilisi teadmisi.

Kui pikalt see aega võttis?

Esimesed sammud tegime eelmise aasta keskpaigas ja kokku võttis pea aastakese. Sinna sisse lähevad ka inimeste personaalsed sertifikaadid, näiteks meil pidi olema ka kaks arhitekti, kes on omale sertifikaadid saanud. Ühe eksami ettevalmistamine oli paari kuu töö.

Lisaks sellele oli meil tarvis eraldi akrediteeringud, mis olid pilve äripoole mõistmiseks, et kuidas käib selliste teenuste müük või mis on teatud situatsioonis mõistlikum lahendus - kas pilves või oma serverites hoidmine, mis on kogu kulu jms. Sellele lisaks tehnilised akrediteeringud näiteks eksamid arendajatele, kes kirjutavad koodi pilves, et nad teaksid seda seada nii, et see töötaks kõige optimaalsemalt selle lahenduse peal. Ainuüksi koodi poole pealt kui võrrelda traditsioonilise lahendusega, siis võetakse üks stamp asi, pannakse serverisse ja see kulu, mis läheb optimeerimatuse peale võib ulatuda 50 või enam protsendini. Kui kood ära optimeerida vastavalt lahendusele ja siis luua infrastruktuur, mis on sellele lahendusele kohane, siis kulu on märkimisväärselt väiksem.

Ainuüksi optimeerimistega tõime me ühe juhtumi puhul kulusid alla 30%.

Lisaks olid veel ka turvalisuse akrediteeringud, mis kõigele tavapärasele turvalisuse ja küberhügieeni nõuetele kuni pilveteenuste lahendusteni välja, et kuidas mingid asjad peavad krüpteeritud olema ja mida peab jälgima.

Kui inimeste tasemel oli akrediteeringud tehtud, meil olid olemas arhitektid ja muud akrediteeringud, siis oli vaja ka tõestada klienditeeninduse head taset. Selleks pidime leidma omale reaalselt päris kliendid ja pidime ära kirjeldama, mis me neile oleme ära teinud selle aja jooksul. Kliendid andsid ka hinnangu. Seejärel Amazoni inimesed käisid arhitektuurid ja asjad üle, hindasid vastavast standarditele ja seda, kas klient päriselt jäi rahule. Seejärel tuli majanduslik pool, kus pidime saavutama Amazoni jaoks sobiva miinimum käibe taseme, millega saime tõestada, et oleme valmis teatud mahus seda teenust pakkuma. Tänaseks on meil üle 10 projekti.

ADM Hosting on ADMi sees olev üksus. ADMis on ligi 60 inimest ja ADM Hostingus on püsivalt täna 3 inimest, aga olenevalt projektide vajadusest teeme me ka inimeste ristkasutamist.

Kui palju oli inimesi kaasatud sellesse tegevusse?

Kogu läbi selle aja oli hõivatud 9 inimest.

Miks otsustasite selle ette võtta?

Meie esimene huvi oli see, et me saaksime tõestada oma teadmisi. Protsessi käigus hakkas järjest kooruma soov, mida tasub jahtima minna. Kuna Amazoni strateegia on palju partnerite peal, et läbi nende oma teenust pakkuda, siis on neil loodud ka palju erinevaid programme, mis on müügi toetamiseks ja treeningutel osalemiseks, mis on näiteks erinevad koolitused ja erinevad vebinarid ja kohapeal käimised.

Hetkel on meil käsil Amazoniga ka ühise müügistrateegia loomine.  Meie huvi on täna katta Eesti turg ja suurendada oma turumahtu UKs ning siseneda Saksamaa turule.

Milline on see teenus või lahendus, mida teie siis nüüd pakute ja kuidas see eritub teistest pilvelahendustest?

Eestis on hästi levinud VPS (Virtual Private Server) süsteemid, mis on suuremate teenuste haldamiseks Eestis. Kui seda võrrelda pilvega, siis VPS on sobiv tööriist suhteliselt väikse lehe jaoks, kus näiteks on e-pood, mis vajab oma keskkonda, kannatab koormust ja kui vahel maha kukub, siis väga hullu ei ole. Kui aga tegemist on ärikriitilise asjaga, mis ei tohi maas olla ja maas olek on hästi kallis või kui ta näiteks peab skaleeruma vastavalt mahule, siis tuleb mängu pilv. Selle puhul saab võtta kõik komponendid, mis selle jaoks vaja on ja panna need kõik kokku, ära seadistada ja seejärel protsessid automatiseerida. Kui näiteks VPSiga võrrelda, siis hästi levinud on stsenaarium on see, et tehakse kampaaniaid, mille puhul koormus hüppeliselt tõuseb. VPSi puhul on variant, et kas maksta kogu aeg üle või siis enne kampaaniat tõsta koormusele vastupidavat ressurssi, mis on jälle suur käsitöö. Pilvelahenduse puhul on seadistustes juba hüppeliste koormustega arvestatud. See tähendab ka seda, et sel ajal kui koormus on madal, siis on ka kulud väiksemad.

Turvateemad on ka pilves palju lihtsamad hallata, sest seal on vaikimisi sisse ehitatud krüpteeringu- ja auditeerimistoed. Oma lahenduse puhul tuleks see kõik ise sisse ehitada ja see oleks ajakulu kallis.

Suurklientide puhul on hästi olulised ka erinevad regulatsioonid ja seadusandlused. Traditsioonilise serveri puhul tähendaks see jällegi hästi palju käsitööd kasvõi näiteks regulaarsete auditeerimistega ligipääsudele ja logidele – see kõik on suur ajakulu ja läbimõtlemine. Pilvelahenduste puhul on need jällegi kas hästi lihtsalt seadistatavad või reguleeritavad. Levinumad regulatsioone on näiteks PCI Compliance, et kui kasutada makselahendusi, siis peab see olema, et tõendada, et seadmed, protsessid ja lahendused on piisavalt turvalised, et tohib neid üldse teha. Pilveteenuste ettevõtted on need teenused oma seadmete peale kõik juba ära teinud ja seal on kasutusel automaatsed kontrollid, mis kohe teavitavad, kui midagi ei vasta nõuetele.

Tõsiselt võetavaid pilveteenuste pakkujaid on maailmas ainult 3-4 tükki: Amazon, Microsoft Azure ja Google Cloud ja IBM SoftLayer. Neil kõigil on oma nišš, mida nad sihivad, aga Amazon on kõige suurem ja kõige paindlikum, nende käes on 49% turust, 7% Microsoft, Google ja IBM ning ülejäänu jääb juba väiksemate tegijate peale. Amazonil oli teistega võrreldes 10ne aastane edumaa, mis andis talle tugeva konkurentsieelise ja Amazoni tööriistakasti saavad kõik vastavalt oma vajadustele kasutada. Teiste pilveteenuste pakkujate lahendused on pigem suunatud konkreetsele nišigrupile, näiteks arendajad, riistavarale põhinevad lahendused jms.

Mis oli selle protsessi juures kõige raskem?

Inimeste sertifitseerimine. Kui seda igapäevatöö kõrvalt teha, siis see võtab päris palju aega. Aja leidmine oli kõige keerulisem.

Kas see sertifitseerimisega kaasneb ka see oht, et kui inimene tahab töökohta vahetada, siis tuleb teil uus inimene sertifitseerida?

Jah, sertifitseerimine on isikupõhine. Partnerstaatus on ettevõttele ja kui inimene liigub ära, siis ta saab ka edaspidi oma teadmisi tõestada, et tema teab seda. Meie eesmärk on ära sertifitseerida kõik inimesed. Me maksame kinni eksamid, kõik koolitused, püüame leida kõigile vajalikus mahus aega, et meil oleks koguaeg ainult sertifitseeritud inimesed tööl.

Järgmiseks tahame ka mingi osa kõrgemaid sertifikaate. Täna on põhitase meil arhitektid, aga me tahame saada ka professionaalset arhitekti, mis selle sertifikaadi maailma kõige keerulisemaks eksamiks üldse. Meie sihiks on kaks sellist arhitekti saada.

Mitu inimest kokku on sertifitseeritud?

2 arhitekti, 3 äriakrediteeringut, 3 tehnilist akrediteeringut ja üks turvalisuse akrediteering. Kokku on 7 akrediteeringut ja 2 sertifikaati.

Miks ADM võttis sellise asja ette?

Meil kunagi sattus olema üks projekt, kus nägime, et see on ainus viis seda projekti ära teha. Kunagi oli PÖFFi raames „Black Market Online“, kus oli tegemist video streemimise keskkonnaga kus sai filme vaadata ülemaailmne žürii ja siis ka muud huvilised. See oli väga suurte filmifailidega, kõrgete turvanõuetega, et film kuhugi jalutama ei läheks, enne kui see avalikustatakse ja siis ka tehniline keerukus videote konvertimisel, et neid saaks igast arvutist vaadata, sest kunagi ei tea millise arvutiga žürii liige on. Sellise lahenduse ise loomine oleks läinud tohutult kalliks. Selle tarbeks hakkasime uurima Amazoni lahendusi. Sealt hakkas vaikselt tulema teisi selliseid projekte kus me nägime, et Amazoni teenus toetab nii tugevalt meie ärieesmärki, näiteks skaleerimine, suurele kliendibaasile massimeili väljasaatmine ja muud väiksemad tööriistad  ja siis hakkasime aru saama, et see aitab nii paljude projektide probleeme. Jõudsime otsuseni, et meil peaks olema eraldi tiim, kes sellega tegeleb.

Algul oli vajadus, siis oli ahvatlus aina rohkem võimalusi kasutada ja kas nüüd on ADM seda eraldi teenusena välja pakkumas?

Ma ütleks, et see on meil lausa uus ja eraldi äriliin.

Optimeerimise vajadus enne pilvelahenduse kasutamist - mis see täpsemalt tähendab?

See sõltub hästi palju kliendi rakendusest. Pilve saab tõsta ka ilma optimeerimiseta, aga tihti ei saa täiel määral pilve võimalusi kätte kui ei optimeeri. Pilve puhul tasub kindlasti ära kasutada skaleerimise võimekus ja seda, et kõiki võimalusi optimeerimiseks kasutades on võimalik päris palju kulusid kokku hoida.

ADMil oli endal huvi partnerstaatust saada. Kas ja kui palju Amazon sellest huvitatud oli?

Meid tegelikult üllatas kui suur nende huvi oli. Esiteks selle tõttu, et Eestis ei ole ühtegi partnerit ja siin regioonis üldse on vähe partnereid. Amazoni ärimudel on aga ehitud selle peale, et neil läheb hästi vaja neid ja nad olid hästi huvitatud. Isegi selleni välja, et kui ise sattusime rutiini oma igapäevatööga, siis koputasid õlale ja tuletasid meelde.

ADMi uus äriliin. Mis ootused ja eesmärgid selles osas on?

Kui äri poole pealt rääkida, siis on meie eesmärk järgneva viie aasta jooksul kasvada 30-40 korda. Me ei ole veel teinud sellele aktiivset müüki. Meid on ise üles leitud. Nüüdseks me meil on müügiliinid välja ehitatud. Alles tuleval aastal hakkame ka ise müügiga tegelema. Tugev kasv on eesmärk.

Teine eesmärk, mida lähiajal tahame saavutada, on jõuda Amazonis järgmise partner tasemeni, mis on Managed Service Provider. Neid staatusi on maailmas vähe.

Lisaks Amazonile on meil eesmärk hakata tegelema ka teiste pilvelahendustega. Järgmisena ongi fookuses Google Cloud. Meil juba väiksemad asjad on Google Cloudis, mida me juba üle aasta teenindame,  aga me tahaksime ka seda mahtu hakata kasvatama, ka seal on meil plaanis sarnane partnerstaatuse taotlemine.

Eesti turul on meil arusaam pilvest veidi omapärane, kuna meil on kohalikud ettevõtted, mis pakuvad pilveteenuseid, kuid need erinevad siiski selgelt oma võimaluste ja töökindluse poolest suurtest pilveteenuste pakkujatest. Sealt on ka tekkinud see, et pilv on magic world.

Aga kui päriselt sinna süveneda, siis on see äri ja ka valdkond, mida ignoreerida ei oleks enam mõistlik.

Miks ei saada sellest aru?

Sõna pilv on kasutatud hästi palju ja hästi hägusalt. Keegi ei ole kunagi ära seletanud, et mis see tegelikult on. Selle ümber on juba nii palju müüte. Iga kord kui ma kellegagi maha istun, siis hakkan jälle kellegi müüte ümber lükkama. Näiteks, et kus on minu andmed, see ei ole turvaline - need on kõik müüdid. Aga kui nüüd keegi ongi võtnud ette ja selle esimese kihi maha kraapinud ja aru saanud, et mis see pilv tegelikult on, siis alles hakkab huvi tärkama, ükskõik kas ta on IT-juht keskmises ettevõttes või ka IT võõras turundusinimene. Pilv ei ole ainult Dropbox.

Ma olen päris kindel, et pilv sööb suuresti traditsioonilise serverihoidmise ära. Tänapäeval ei ole valdava enamuse lahenduste puhul otstarbekas füüsiliste serverite peale neid üles ehitada, see on kallis ja sellel on tohutud kõrvalkulud. Samas jäävad kindlasti ka lahendused, kus traditsioonilised serverid on mõistlikumad. Ehk, traditsioonilised serverid ja hostingu teenused ei kao, kuid pilvteenused võtavad kindlasti sealt oma osa.

Mis annab pilves peamise eelised?

Skaleeruvus, millega kaasneb ka töökindlus ja hinnavõit seoses sellega, et kasvab seoses sellega, kuidas koormus kasvab.Turvalisus.Regulatsioonid.Suuremad andmemahud.

Osadel ettevõtetel on seadusest tulenev kohustus kus tuleb pikaajaliselt andmeid alles hoida. Täna on pilves andmete hoidmine ja eriti backup kujul nii palju odavam võrreldes sellega, kui kõvaketast osta ja seda siis töös hoida.  See on maailmas tugev trend, et backupi’d lähevad pilve. Teenus pannakse pilve ära ja nende hoidmine põhimõtteliselt ei maksa midagi.

Lisaks riistvara soetamise kulu vs pilv. Uue eelarve kokkupanemisel kui arvestatakse riistvara ostmist, siis soovitan läbi kaaluda ja kalkuleerida seda, et kas füüsilise seadme ostmine õigustab end ära. Kui rääkida ostmise kulu vs pilves hoidmise kulu. Ostmisega lisanduvad kaasa veel töös hoidmised jm ümbritsevad kulud. Kui mõelda, et IT osakond on majas olema ja küll nemad tegelevad ja ei maksa midagi, siis tegelikult iga liigutus, mis nad teevad tegelikult maksab ettevõttele. Kui kõik kulud kokku võtta, siis ühe lihtsa kasti hoidmine majas võib päris palju maksma minna ja lisaks töös hoidmine.

Töökindluse poole pealt nii palju, et kui luua mingi lahendus, siis 100%-line uptime, kui seda oma masinatega teha, siis see oleks tohutu investeering. 100% uptime polegi võimalik, aga tänu pilveteenuse olemusele, on 100% uptime’i tagamine märkimisväärselt odavam ning seda saab kiiremini saavutada.

Mis on pilvelahenduse kasutamisel kõige suurem takistus või oht?

Kõige suurem takistus on inimese mõtlemine (mindset). Enamasti on need müütide peal. Kui inimestega rääkida, siis esimese asjana, mis tuleb on see, et see ei ole turvaline ja ma tea kus mu andmed on jne mis kõik siia ümber läheb - see on kõige suurem ja maagilisem asi, millest keegi ei tea midagi ja päeva lõpuks on ikka kasutusel lihtsalt kellegi teise arvuti. Tehnilisest poolest selles väga takistusi ei ole – kõike saab panna pilve ja mõningaid asju tasub kindlasti automatiseerida, muidu on pilves, aga ei võta kogu olemasolevat võimalust.

Kõige suurem oht võib olla see, kui pannakse pilve migreerimist ja pilve haldamist tegemas inimene, kes tegelikult ei tunne pilve. Seda juhtub päris tihti, et oleme konsulteerinud ettevõtteid, kes on ise kunagi ära teinud ja nad ei ole avastanud, et mis see pilve võlu siis on. Selgubki, et nad on võtnud üks ühele selle, mis neil täna on ja lihtsalt pilve tõstnud. Rahaline võit selle juures on väike. Kui migreerimine ette võtta, siis võiks mõelda see korra läbi ja teha see nii, et sellest on võimalik võita, näiteks skaleeruvus või asjade kokku tõstmisel kulude kokkuhoidmine ja tugisüsteemide külgepanek. Kõige suurem oht on esimese sammu valesti tegemine. Kui on soov see ikka ise ära teha, siis on soovitus ikka konsulteerida ja arutada põhilised võtmekohad läbi.

Lõpetuseks üks laiem küsimus veel. E-Eesti arendus, digitaalne Eesti, mis siin võiks teistmoodi ja paremini olla ja milliseid arenguvõimalusi Sa näed?

Mulle meeldib see seis, mis meil juba üldiselt on võrreldes muu maailmaga. Ma ei kujuta ette, et peaks äri tegema pabermajandusega maailmas. Küll aga sooviks ma rohkem näha ajakohastamist. Süsteemid loodi meil 10-16 aastat tagasi ja ainult natukene on kõpitsetud. ID-kaardi lugu näitas võimekust kiirelt reageerida ja kasvõi inimeste massi läbi lasta - see viitab sellele, et need on arhitektuuriliselt loodud ammu ja see tol ajal oli viimane kõva sõna, aga tänaseks on see muutunud. Soovin, et rohkem käidaks ajaga kaasas, aga muidu on riigi projektid väga ägedad ja ambitsioonikad. Eriti hoian ma silma peal andmeladude korraldamisel andmesaatkondades, et kogu riigi pool töötaks ka siis kui geograafilist pinda enam ei ole ja süsteemid jääks tööle.