Euroopa parim kuriteoennetuse projekt tuleb Eestist

Eile, 14. detsembril andis Euroopa kuriteoennetuse võrgustik 20ndat korda välja parima Euroopa kuriteoennetuse projekti auhinna, mille fookuses oli tänavu küberturvalisus. Konkursil osalenud 18 riigi seast pälvis peaauhinna Eesti, keda esindas Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppe projekt.

Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et küberturvalisuse eest tuleb võidelda järeleandmatult. „On paratamatu, et digitaliseerimisega muutub ühiskond haavatavaks uutele küberohtudele. Just seetõttu tuleb meeles pidada, et küberkurjategijad, olgu nad üksikisikud või grupeeringud, ei puhka ja nii nagu muutuvad nutikamaks seadmed meie taskus, muutuvad nutikamaks ka nemad. Me peame selleks valmis olema ning panustama inimeste digitaalse kirjaoskuse parandamisse ja teadlikkuse tõstmisesse, just nii nagu seda on teinud kõik need 18 projekti, kes tunnustuse saamiseks on esitatud,“ sõnas Reinsalu.

Siseminister Andres Anvelt märkis, et küberkuritegevusega võitlemise kõrval ei tohi ära unustada inimestevaheliste suhetega tegelemist, millest saab enamasti alguse ka vägivald kübermaailmas. „Loodan, et järgmistel aastatel võib näha projekte näiteks lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Kübermaailmas toimuv võib viia küberkiusamise ja radikaliseerumiseni, aga tihtilugu on selle taga luust ja lihast inimestega füüsilises maailmas tehtu. Lähisuhtevägivald on probleem terves Euroopas ja paraku vägivald tekitab vägivalda,“ sõnas siseminister.

Euroopa kuriteoennetuse peaauhinna, 10 000 eurot, pälvis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppe projekt. Põltsamaa ühisgümnaasium hakkas 2015. aastal esimese üldhariduskoolina õpetama küberkaitset. Programmi kuulub neli küberkaitse kursust: infoühiskond, infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ning sissejuhatus mehhatroonikasse

Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja ja küberkaitse õppesuuna idee algataja Tiia Mikson sõnul seisnes vajadus programmi vastu selles, et lapsed omandaksid sotsiaalselt vastutustundliku käitumise ja seaduste järgimise harjumused juba koolis. „Noortele, kes on endast arust veebikasutamisel tõelised tarkpead, tuleb juba algklassides anda küberkeskkonnas turvalise ja seaduskuuleka käitumise oskused ja harjumused. Samuti teadmised seaduse rikkumisega kaasnevatest mõjutusmeetmetest, sest reaalne elu näitab, et küberkaitse tuleks võimalikult kiiresti lülitada kõikide koolide õppekavadesse, sest küberkuritegusid panevad toime ning nende ohvriks langevad üha nooremad lapsed,“ ütles Mihkelson.

5000 euroga tunnustati Taani projekti „Minu digitaalne enesekaitse“ ja Belgia projekti „Cybersimple“.

Taani kuriteoennetuse nõukogu, SA „TrygFonden“ ja Taani tarbijate nõukogu lõid rakenduse „Minu digitaalne enesekaitse“, mis pakub lahendusi, kuidas veebikeskkondades turvaliselt käituda, lähtudes projekti partnerite ja tarbijate igapäevasest digitaalseadmete kasutamise kogemustest. Samuti sisaldab rakendus suuniseid, kuhu pöörduda, kui kahju on tehtud või kuidas tuvastada pettust.

„Cybersimple“ on kampaania, mis harib ja võimestab tarbijaid Belgias end kaitsma ja veebis turvalisemalt käituma. Selleks ühendasid Google ja Test Achats väed, et luua hariduslik veebiplatvorm cybersimple.be, kus jagatakse tarbijatega enam kui 90 veebiturvalisuse nippi.

Kokku olid auhinna laureaatide seas 18 riigi projektid. Valikukomisjoni kuulusid nelja riigi esindajad – Malta, Eesti, Bulgaaria ja Austria – ning valiku tegemisel on üheks kriteeriumiks, et oma riigi projekti hindamisel ei saa osaleda. Eesti on varasemalt valitud kaks korda esikolmikusse, ühe korra MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupu ning teisel korral politsei- ja piirivalveameti veebipolitsei projektiga.

Eesti eesistumise raames juhivad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku juhatust justiitsministeerium ja siseministeerium.

Osale arutelus

  • ITuudised.ee

    ITuudised.ee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Arvamused

Teabevara