Oracle: digitaliseerimises näevad juhid äripotentsiaali

Oracle Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni insenerilahenduste valdkonna direktor Roman Biller.
Oracle Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni insenerilahenduste valdkonna direktor...

Äri ja IT lähenevad teineteisele aina enam, sest ärijuhid on aru saanud, et nende käes tõesti palju rohkem võimalusi ja vahendeid kui kunagi varem, sealjuures osatakse digitaliseerimises äripotentsiaali paremini näha, rääkis intervjuus ITuudistele Oracle Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni insenerilahenduste valdkonna direktor Roman Biller.

Teie vastutusalas on kokku 22 riiki, nende seas on 3 Balti riiki, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Šveits ja Balkanimaad. Millised on IT-valdkonna trendid teie vastutusalas ja Oracle’is laiemalt?

Eesti on tuntud kõige suurema idufirmade hulgaga elanike arvu suhtes ja oma e-riigi mudeliga. Eestit tuuakse tihti heaks näiteks teistele kui oleme koos Oracle’i inimestega. Kõik riigid otsivad oma võimalust ning Eesti saaks olla siin heaks kogemuste jagajaks ning teenäitajaks. Selleks on muidugi oluline Eesti enda IT lahenduste kaasaegsus, mida lisaks kohapealsetele arendajatele suudab pakkuda ka aktiivne koostöö globaalsete tehnolooogiaettevõtetega.

Oracle Tallinna kontor saab tihti päringuid teiste riikide esindajatelt, et kuidas täpsemalt e-riigi asjad käivad, et saaks koostööd ka teistes riikides rakendada.

Kui Oraclet püüda iseloomustada ühe sõnaga, siis paljud kliendid ütlevad, et andmebaas. Kui Oracle enda inimeste käest küsida, siis öeldakse pilv (cloud). Me oleme kogu oma turul läbi tegemas suurt transformatsiooni.  Mulle meeldib kuidas Oracle inimesed tahavad olla osa sellest läbimurdest ja on hea näha, kuidas me saavutasime organisatsiooni sees läbimurde – see on tõesti suur muutus.

Kõige kiiremini muutuv ärisuund meil on pilvetehnoloogiad: Saas, Paas ja infrastruktuur kui teenus. Me pakume ka andmebaase teenusena - unikaalset veebipõhist autonoomselt toimivat andmebaasi.

Pilvetehnoloogiad

Pilvetehnoloogiad võimaldavad pärandsüsteemidelt (legacy) liikuda teenuste peale, mis on kasutatavad üle maailma. See võimaldab liikuda toodete pealt teenuste peale ja see on hoopis uus mõtteviis.

Suured muutused on toimunud ja hoopis uued tehnoloogiad tulevad peale. Kui seni osteti tarkvara ühest ettevõttest, teisest arvuti ja kolmandast varundamist, siis nüüd võib öelda, et see on möödanik, sest on liiga keeruline seda hallata ja juhtida. Meie näeme trendina seda, et paljud asjad liiguvad pilve, kas siis suure pilveteenuse pakkuja juurde või siis kasutatakse ettevõtte enda pilvelahendusi. On olemas ka sellised lahendused, kus on sul on kast oma andmekeskuses, mida sa tegelikult ei oma ja maksad selle pealt renditasu. Sellist kontseptsiooni näeme meie kasvamas.

Siin regioonis on pooled Oracle kliendid avalikus sektoris ja siinkohal soovime kindlasti panustada ja ehitame turvalisi ning suurte võimalustega riigipilve lahendusi.

Varundamine

Varundamine on ka valdkond, milles me näeme, et tehakse suuri investeeringuid. Näiteks andmekeskuste ehitamine mägedesse. Erinevate riikide avaliku sektori andmekeskused ehitatakse mägedesse ja seal on kõik täisautomaatne ja inimestevaba. Need ehitatakse õnnetusjuhtumite või hädaolukordade jaoks, et riiklikke andmebaase säilitada.

Andmete haldamine

Andmete haldamisel on näha kahte muutust, millest üks on andmete finantsvõimendus (leverage), mis tähendab, et andmed on andnud ärieelise ja teine väljakutse on andmete kaitsmine. See tähendab, et andmete finantsvõimenduse puhul oleme aru saanud, et 90% andmeanalüütiku ajast läheb selle peale, et andmed kätte saada. Kokku teeb see vähemalt 4 päeva nädalas ja seega jääb 1 päev , kus tõesti saad infot analüüsida ja see on suur väljakutse. Sellises transformeeruvas maailmas, kus andmemahud kasvavad ja kus on infot rohkem kui kunagi varem, inimesed on liikuvamad kui kunagi varem, on tõsine väljakutse suurt infohulka analüüsida, et leida sellest ärilist kasu.

Turvalisus

Turvalisusest rääkides võib öelda, et erinevates organisatsioonides 70% töötajaid saavad ligi informatsioonile, millele nad tegelikult ei peaks saama. Me tegime uuringu, mis näitas et igas organisatsioonis toimub keskeltläbi 330 turvaintsidenti nädalas ja selle tuvastamine võtab aega 2,3 päeva. Samuti näitas uuring, et ettevõtetes turvaeksperte ei ole kas üldse või on liiga vähe. Kõik see tähendab, et turvalisuse tagamine on väga suur teema ja andmete turvalisuse tagamine on väljakutse. Levib  ka erinevaid müüte, millel puudub tõepõhi. Andmete privaatsuse tagamine on väga tähtis ja siin ei saa olla ükskõikset suhtumist.

Oracle uued andmebaasid on suhteliselt inimvabad ja see tagab inimfaktorist tulenevate turvariskide maandamise. Kui turvaintsident juhtub, siis kasutame tehisintellekti vahendeid, mis automaatselt teevad kindlaks rünnaku ja tegutsevad kohe vastavalt olukorrale.  Seetõttu ongi oluline, et see on pilvelahendus, kuna klientide jaoks võtab nende keskkondades liiga kaua aega, et juhtumiga  tegeleda. Meie kasutame homogeenset arhitektuuri.

Mis teie arvate sellest, et äriinimesed ei saa tehnoloogiast hästi aru ja IT inimesed ei saa ärist aru?

See olukord peab muutuma või ongi muutumas. Aastaid tagasi toimunud konverentsidel kohtusin põhiliselt IT inimestega ja kui nüüd konverentsidel käia, siis on rohkem ärijuhte näha, kuigi teemad on samad. Räägitakse andmete trendidest, sotsiaalmeedia vahenditest ja sellest, kuidas saab klientide kohta informatsiooni.

Hea näide on see, kuidas mina rahvusvahelise müügidirektorina olen panga klient ja mu abikaasa, kes on õpetaja saab pangalt palju rohkem soovitusi, mis oma rahaga peale hakata. Mina aga ei saa pangalt ühtegi telefonikõnet. Võib-olla nad on nad hoopis teadlikud sellest, et tema on rohkem mõjutatav kui mina.

Äri- ja IT-inimesed lähenevad teineteisele aina enam.  Ärijuhid on aru saanud, et uues maailmas (me tõesti nimetame seda uueks maailmaks) on nende käes tõesti palju rohkem võimalusi ja vahendeid kui kunagi varem.

IT-d nähakse ärijuhtide poolt pigem kuluallikana. Kui aga nimetada digitaliseerimine, siis ei mõelda kohe kuludest, vaid pigem uutest ärimudelitest, mis võimaldavad kasumit tõsta ja väga oluline on seda mõista. Kui CEO-dega rääkida IT-st, siis mõtlevad nad kohe kulude peale. Paljudes ettevõtetes on annab IT aru finantsosakonnale, sest selles nähakse eelkõige kulu – varade kulu, ülalpidamiskulu jne. Kui aga kuuled sõna digitaliseerimine, siis mõeldakse sellele kuidas äriprotsesse digitaliseerida – see on aga potentsiaalne kasum. Seega ühelt poolt nähakse kulu, teiselt kasumit. See tähendab, et need IT-inimesed, kes äri ei mõista, neid nähakse kuluna ja need äriinimesed, kes mõistavad IT-d, neid nähakse äripotentsiaalina.

Kumba pidi toimib paremini – kas ärijuht mõistab IT-d või saab IT-inimene hästi hakkama äri juhtimisega?

Vastus on siin lihtne. Arvan, et aina enam arvutid räägivad inimestele arusaadaval viisil. See tähendab, et näiteks aastaid tagasi tuli arvuti sisse lülitada, oli vaja sisestada käsklused, et arvuti midagi teeks, aga nüüd on kõik juba intuitiivselt kasutatav. Ma arvan, et lihtsam on äriinimestel uues keskkonnas. Kui vaadata erinevaid rakendusi ja kasutajakogemusi, siis on kõik väga lihtsasti omandatav ja arusaadav. IT-alaseid tehnilisi taustateadmisi ei ole nii palju enam tarvis.

Mis te arvate startup maailmast?

Oracle on huvitatud ka startup maailmast ja uutest teenustest, mis välja arendatakse. Kiiresti kasvades vajavad startupid lisaressursse ja strateegilisi partnereid. Seda eelkõige juba rahvusvahelistele turgudele laienenud startup’ide näol, kuid Oracle pakub koostööd ka alles alustatavatele tehnoloogiaettevõtetele – meil on oma kiirendiprogrammid, investorvalmiduse nõustamine jpm.

Milline on teie hinnang digitaliseerimise tasemele Eestis?  

Siin on Eestil suur edumaa. Kui kusagil mujal riigis hakatakse arutama, et kuidas ühte või teist asja teha, siis Eestis mõeldakse, et mis on vaja, mis on viimane tehnika sõna selle kohta - see on täiesti erinev lähenemine. Ma arvan, et see on suurepärane võimalus Eesti ettevõtete jaoks.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for an ANIMATOR

Derivco Estonia OÜ

01. märts 2018

Nortal is looking for a HEAD OF MARKETING

Nortal AS

28. veebruar 2018

Derivco is looking for a QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

01. märts 2018

Arvamused

Teabevara