Autor: ITuudised.ee • 27. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti eesistumise läbivaks jooneks on olnud digivaldkonna arendamine. Eesistumise viimaste nädalateni ei ole olnud aga kindel, kas õnnestub üks meie peamisi eesmärke – panna Euroopas andmed vabalt liikuma. Andmete vaba liikumise määrus tähendab, et tulevikus kaoksid põhjendamatud asukohapiirangud, mis kohustavad ettevõtetel andmeid teatud riigis või selle piirkonnas hoiustama või töötlema. Andmete vaba liikumise tulekul väheneb bürokraatia ja ettevõtjad saavad säästa kulusid.

Eelmisel nädalal toimus Brüsselis saadikute kohtumine, kus Eestile anti ühehäälselt õigus jätkata isikustamata andmete vaba liikumiseks vajalike põhimõtete välja töötamist. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on ligipääs vajalikele andmetele juba praegu ettevõtluse konkurentsivõime üheks võtmeks ning andmete väärtus on hüppeliselt kasvamas.

„Euroopas saavad inimesed, kapital, kaubad ja teenused vabalt liikuda ning tänu sellele on liikmesriikidel võimalik üksteist võimestada ning paremini koostööd teha. Viimane aeg on  tunnistada andmete vaba liikumine EL-i viiendaks põhivabaduseks ja kaotada piirangud, mis täna andmete vaba liikumist takistavad,“ selgitas minister Palo.

„Andmete vaba liikumise ettepanek on olnud Eesti eesistumise üks peamisi eesmärke. Meie eesistumise alguses olid mitmed suurriigid algatuse suhtes aga kõhkleval seisukohal. Tänaseks on meelsus muutunud ning kõik liikmesriigid mõistavad, et ilma andmete vaba liikumiseta digitaalset ühtset turgu luua ei saa,“ ütles minister Palo.

Eesti saavutas mandaadi alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi nii pea, kui parlament on valmis. Saime sellega näidata head koostöövaimu järgmisele eesistujale Bulgaariale, kes meilt teatepulga uuel aastal üle võtab ning läbirääkimistega jätkab.

Teiseks viimaseks saavutuseks Eesti eesistumise digivaldkonnas oli postipakkide määruses kokkuleppimine, mis samuti eelmisel nädalal ära otsustati. Uus määrus muudab postipakkide veo hinnad läbipaistvamaks.  „Loodan, et uue määrusega saavutame konkurentsisurve, mis vähendaks pakivedude hindu tarbija jaoks. Tahame saavutada e-kaubanduses turuolukorra, kus inimesed saavad tellida üle Euroopa neile meelepäraseid kaupu ning maksta tarne eest õiglast hinda,“ kommenteeris minister Palo.

Minister lisas, et kokkuvõttes saavutasime kõik eesistumiseks digivaldkonnas seatud eesmärgid.

Eesti eesistumise jooksul toimus üle 40 digiteemalise konverentsi ja ürituse, millest suurim oli Tallinna Digitaalvaldkonna tippkohtumine septembris, kus osalesid Euroopa valitsusjuhid ja riigipead. Brüsselis ja Luksemburgis leidis aset kolm ametlikku telekommunikatsiooniministrite kohtumist.

Euroopa Liidu digiministrid allkirjastasid Eesti juhtimisel ka kaks olulist kokkulepet, juulis 5G kiire interneti arendamise deklaratsiooni ning oktoobris e-valitsemise deklaratsiooni. Mõlemad deklaratsioonid on oma valdkonnas oluliseks suunanäitajaks.

Lisaks on Euroopa Komisjon tunnustanud eestlasi saavutuste eest detailse 5G teekaardi loomisel, mis novembrikuus ka kõigi liikmesriikide poolt heakskiidu sai. Samuti valmis kübervaldkonna tegevuskava ja lepiti kokku uutes eeskirjades elektroonilise side jaoks. Mitmed liikmesriigid on kommenteerinud, et Eesti on neid üllatanud oma töökuse ja sihikindlusega ning tänu eesistumisele on suudetud tõestada, et Eesti digiriigi kuvandil on tõepõhi all.

Eesti keskendus eesistumise ajal viiele omavahel seotud digivaldkonnale: andmete vaba liikumine, nutikas Euroopa majandus, e-kaubandus, e-valitsemine ning usaldus ja julgeolek.