Autor: Kristjan Pruul • 29. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuna krüptorahade kasutamine on sageli anonüümne ja seda kasutatab ka organiseeritud kuritegevus, siis otsustas EL, et tuleb selliste varade vahetamise platvormidele survet avaldada. "Virtuaalvaluuta vahetaja peab oma kliente tuvastama hakkama, samuti selliste valuutade hoidmise ehk "rahakotiteenuse" pakkuja. Tehinguid virtuaalvaluutadega üksiti jälgima ei hakata," selgitas rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius.

Kuigi suured virtuaalvaluutade raha vastu vahetamise teenuse pakkujaid on Ameerika Ühendriikides ja Lõuna-Koreas, on neid ka Eestis ja mujal Euroopa Liidus. "Eestis kehtis enne uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse jõustumist nende suhtes "alternatiivse maksevahendi" regulatsioon ning sellised platvormid pidid samuti rahapesu tõkestamise meetmeid järgima," ütles Meius.

Rahapesu tõkestamise direktiivis leppisid ELi liikmesriikide saadikud kokku vahetult enne jõule. Kurb uudis on see, et direktiiviga välismaalaste praegused probleemid pangakontode avamisel kindlasti väiksemaks ei lähe. Hea uudis on aga see, et tükk uuest direktiivist on Eesti rahapesu tõkestamise seaduses juba sees.

Loe pikemalt Äripäevast.