Autor: ITuudised.ee • 11. jaanuar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Revolutsioon jaekaubanduses

EBSi dotsent ja innovatsiooni konsultant Marko Rillo
Tehnoloogia areng ja võimalused automatiseerida on muutnud jaekaubanduse tegevust ja toimimist revolutsiooniliselt. Kogu poeskäik on varsti kliendi jaoks täielikult automatiseeritud, kirjutab EBSi dotsent ja innovatsiooni konsultant Marko Rillo.

Megatrendid ja innovatsioon 15. veebruar 2018

Koolitaja Marko Rillo

Tutvu programmiga ja registreeru SIIN.

Klient haaras riiulilt kauba ja jooksis sellega kiirelt poe uksest välja. Sa eksid kui arvad, et järgmine lause on: „turvatöötaja tormas talle sedamaid järele.“

IBM lasi 1999. aastal eetrisse reklaami, mis nägi välja sarnane samal aastal valminud legendaarse filmiga Matrix. Reklaamis astub pikas nahkmantlis noormees kauplusesse ja topib intensiivse muusika saatel asju oma hõlma alla. Ukse peal patsutab naeratav klienditeenindaja talle õlale ja ulatab kviitungi. Nii reklaamis IBM oma tulevikupoodi.

Kõige esimesed nutipoodide kontseptsioonid tuginesid RFID tehnoloogial. Iga kaup tuli varustada pisikese nutikiibiga, mille põhjal sai tuvastada selle päritolu ja liikumist. Alles 2009. aastal muutus RFID tehnoloogia piisavalt soodsaks, et igale kaubale pandud nutikiibi hind langes alla 10 sendi piiri, mis muutis selle jaekaubanduses reaalsuseks. Esialgu küll peamiselt turvaelementide näol.

Panasonic, Amazon ja Hiina päritolu startup Bingobox on praeguseks käivitanud kliendi jaoks kauplused, millest võime kliendile pakutava kogemuse mõttes eeskuju võtta.

Panasonicul on RFID tehnoloogial tuginevalt valminud Jaapanis süsteem, mis loeb kaupluses poekoti sisu hetkega skaneerides üle. Kaupade ükshaaval piiksutamise asemel saad tasuda automaatsesse kassasse. Samuti võid tasuda sularahas. Arvestades sellega, et Jaapanis on paljud jätkuvalt sularaha usku, siis nende jaoks pole eesmärgiks mitte ilmtingimata täielikult digitaliseeritud ostukogemus vaid lihtsalt nobedam teenindus.

Bingobox pisikesed kauplused Shanghai südalinnas on kioskid, mis näevad välja nagu kõrgtehnoloogilised klaasist merekonteinerid. Võid osta snäkke, jooke ja värskeid toidukaupu. Enne poodi astumist tuvastad ennast Wechati abil. Valid kaubad välja, registreerid väljapääsu juures nende triipkoodid ja maksad nende eest Wechati rahakotiga. Enne uksest väljumist astud läbi kaamera juurest, mis kontrollib, et sul on kaasas ainult need asjad mille eest on tasutud. Kui kõik on korras, siis lubab automaatselt avanev välisuks sind tänavale.

Pisut keerulisem on lugu kaupadega, kuhu kiipi ei saa lisada. Mida teha näiteks puu- ja juurviljaletis? Siin tuleb appi samasugune tehnoloogia, mida kasutatakse isesõitvate autode ja tehisintellekti lahenduste juures. Ühtekokku on pandud erinevad sensorid, nutikad kaamerad ja masinõppimine.

Amazon Go kauplus Seattle’is on hetkel piloteerimisfaasis. Iga ostjat ja kaupa jälgivad kaamerad, mis on ühendatud kliendi virtuaalse ostukorviga. Poodi astudes tuvastad ennast äpiga, mis seob sinu liikumise poes sinu isikuga. Seejärel jälgivad kaamerad poes sinu liikumist. Sensorid on ühendatud kaubaga. Iga asi, mille sa võtad riiulist, liigub su virtuaalsesse ostukorvi. Kauba kaalumine toimub automaatselt riiulitesse paigutatud sensorite abil. Kauba riiulisse tagasi asetamisel kaob see reaalajas su virtuaalsest ostukorvist. Vahepeal võid äpi abil kontrollida kui suur su ostukorvi väärtus hetkel on. Poest väljumisega kinnitad, et riiulist võetud ostud on tehtud ja virtuaalse ostukorvi summa läheb sedamaid sinu krediitkaardilt maha.

Paari päeva eest avaldas Walmart pressiteate, et nad loobuvad esialgu 100 kaupluses kassiiridest täielikult. Sama teeb USAs ka Krogeri jaekaupluste kett, kes juurutab samalaadse süsteemi 400 kaupluses. Kaupade skaneerimine ja tasumine saab nendes kettides toimuma juba nutitelefoni abil. Oma pressiteadetes väidavad nad, et sellest tulenevalt ei kao müüjad kauplusest veel päriselt ära, vaid nad suunatakse kassadest rutiinse töö juurest pigem klientide abistamisele.

Kui veel paari aasta eest leidus Eestiski skeptikuid, kes ei uskunud isegi iseteeninduskassade toimimisse, siis ülaltoodud näidetest on tänaseks saanud jaekaubanduse uus reaalsus. Läheb veel mõni aasta ja me ei kohta poodides enam ei kassat ega teenindajat. Kogu poeskäik on varsti kliendi jaoks täielikult automatiseeritud.

Marko Rillo

EBSi dotsent ja innovatsiooni konsultant

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755