Autor: ITuudised.ee • 6. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"IT-hanked uue riigihangete seaduse järgi" 20. märtsil 

Uue riigihangete seaduse ellujäämiskursusel esinevad ja vastavad küsimustele

Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Kristina Laarmaa

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hankejuht, ekspert  IT-hangete alal Mariliis Kannukene

Töötukassa hankeosakonna juhataja Rene Pillessson

Datafox OÜ juhatuse liige Marko Külaots

AS Helmes partner Tarmo Kiivit

Tieto Estonia AS äriarendusjuht Heiti Mering

CGI Eesti AS hankeekspert Taavi Hermlin

Räägime seadusemuudatustest, parimate praktikate rakendamisest uue seaduse raames, käsitleme nii tarkvara kui ka riistvara hankimist, riistvara riigihangete püstitamistest jpm. 

Vaata lähemalt ja registreeru SIIN.

„Hea meel on tõdeda, et Eesti on Euroopa Liidus esirinnas e-riigihangete läbiviimises,“ ütles rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi.

Möödunud aastal korraldati kokku 10 375 riigihanget ja esialgsel hinnangul kujuneb nende kogumaksumuseks pisut üle kahe miljardi euro, selgub rahandusministeeriumi koostatud riigihangete statistika kokkuvõttest.

Eelmisel aastal alustatud hangete tulemusena on veebruari alguse seisuga kokku sõlmitud 12 200 hanke- ja raamlepingut. Lepingu sõlminud pakkujatest 87% olid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted ja 13% suurettevõtted. 

Kõik hanketeated avaldatakse riigihangete registris juba alates aastast 2001 ning e-menetlusi saab registris läbi viia alates 2011. aastast.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhtaja Kristel Mesilase sõnul tagab hangete korraldamine keskse registri kaudu, et teave riigihangetest jõuab paremini ettevõtjateni. „Jätkame registri arendustega koostöös rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Nortal ASiga ka sel aastal, et sügisel minna üle uuendatud ning ajaga kaasas käivale registrile, võimaldades paindlikku tegevuste järjestust ja hanke osade eri aegadel menetlemist,“ lisas Mesilane. 

Riigihangetest korraldati 40% teenuste tellimiseks sarnaselt aasta varasemale, veidi üle 30% asjade ostmiseks ja veidi alla 30% ehitustöödeks. Viimaste osakaal suurenes võrreldes eelneva aastaga. 

Sarnaselt aasta varasemaga viidi hangetest 58% lihthankena, 29% avatud menetlusena ning väljakuulutamiseta ja lihtsustatud korras 5%. 

Majandusliku soodsuse kasutamise hindamiskriteerium jäi samale 16% tasemele võrreldes aasta varasemaga. Enam kasutatakse seda tingimust suuremahulistes hangetes. Üle rahvusvahelise piirmäära hangetes oli osakaal 27% kõigist hankemenetlustest ja alla rahvusvahelise piirmäära 14%. Samal ajal vähenes keskkonnahoidlikke tingimustega hangete osakaal 6%-lt aastaga 4%-le.  

Põhjalikum hangete kokkuvõte valmib käesoleva aasta suvel ja avalikustatakse riigihangete infoportaalis.