Autor: ITuudised.ee • 16. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nimelt toob jaanuarist kehtima hakanud, kuid pankadele järgmise aasta sügisel rakenduv Euroopa Liidu makseteenuste direktiiv (PSD2) suuri muudatusi pangandussektorile ning loob samas võimalusi finantstehnoloogiaettevõtteile.

Direktiiv murrab senise pankade monopoli ning kohustab neid jagama kolmandate teenusepakkujatega rakendusliidest ehk enam ei ole pangal ainuvõimu kliendi pangakontol toimuva üle. Inimese soovil võib tema kontolt hakata otse tehinguid sooritama panga asemel hoopis kolmas osapool. 

Seminaril tutvustati Norra finantstehnoloogiaettevõtte Auka tellimusel Eestis läbi viidud uuringut, mille järgi usub 38% küsitletud pangandusvaldkonna ekspertidest, et juba käesoleval aastal hakkavad pangakaartide väljastamise käibed vähenema ning selgelt tuleb hakata rohkem keskenduma  mobiilimaksete arendamisele.

Auka asutaja ja juht Daniel Döderlein tõdes, et ilmselt on suuremaid muutusi Eesti mobiilimaksete turul näha juba aasta pärast. „Eestis on innovatsioon hinnas, palju usinaid finantstehnoloogiaettevõtteid, laialdaselt kasutusel olevad nutitelefonid ning eelkõige just toimivad turvalised tuvastussüsteemid,“ selgitas ta.

„Nüüd on küsimus ainult selles, kes tuleb esimesena välja korraliku ja kasutajaid massiliselt kaasa haarava platvormiga – kas pangad või mingid kolmandad ettevõtted? Pankadel on siin tohutu eelis, sest neil on lojaalsed kasutajad ja kontaktid juba olemas,“ lisas Döderlein.

Skandinaavias tuli PSD2 direktiivi ära kasutava süsteemiga esimesena välja Danske Bank, kelle käes on nüüd mobiilimaksete turust ligi 75%. „Kõikidest nende vahendatud ülekannetest tervelt 65% pole aga üldse Danske enda kontode pealt, vaid hoopis teistest pankadest,“ selgitas Döderlein.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov märkis seminari paneeldiskussioonis, et ka riigi poolt oodatakse muutusi põnevusega, sest see loob võimalusi teenuste tarbimist mugavamaks teha.

„E-residentsus on hea, aga süsteemi sees annaks rahaasjade korraldamist märksa mugavamaks muuta. Näiteks integreeritud süsteem, kus saaks korraga kõik oma vajalikud riigilõivud ära maksta. Sama asi ka näiteks uue ettevõtte loomisel või isegi abiellumisel,“ lausus Rozov. 

Euroopa ja Eesti pangandusekspertide seas läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et 26% vastanute arvates võtavad järgneva viie aasta jooksul panga rolli suuresti üle kolmandad teenusepakkujad nagu Google, Apple, Facebook või Amazon.

Üksnes maksekanalitest rääkides märkis 78% vastanutest, et nad ei arva või ei oska ennustada, kas nende praegused digitaalsed panganduse maksesüsteemid suudavad tulevikus konkurentsis püsida suurfirmade, finantstehnoloogiaettevõtete või teiste pankade kõrval.