Autor: ITuudised.ee • 26. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigihangetest kõrvaldamine

toimub 28.03.2018 kell 11-12:30

Registreeru SIIN.

Alates 01.09.2017 kehtima hakanud riigihangete seadusega (RHS) muudeti ja täiendati seniseid hankemenetluselt kõrvaldamise aluseid. „Kõrvaldamise alused on kui riigi poolt seatud kohustuslik miinimumstandard, mis loetleb eeldused, millele pakkuja, kellega leping sõlmitakse, vastama peab,“ ütles Härginen.

Nii on jätkuvalt kategooriliselt välistatud hankelepingu sõlmimine pakkujatega, kellel on kehtiv karistus näiteks altkäemaksu andmises või tasumata riiklikud maksud. Lisaks kategoorilistele välistustele näeb Häärgineni sõnul uus seadus ette oluliselt pikema nimekirja neist alustest, mil hankijal on võimalik otsustada, kas pakkuja siiski kõrvaldada või mitte. „Enim on praktikas kõneainet pakkunud alus, mille puhul on hankijal võimalik hankest kõrvaldada pakkuja, kes on varasemalt kas oluliselt või pidevalt hankelepingut rikkunud,“ tõdes Härginen.

Pakkujatele uueks võimaluseks on Härgineni hinnangul heastamise kasutamine. Kontseptsioon viidi sisse alles alates 01.09.2017, mille puhul on pakkujatel võimalik pakkumust esitades üles tunnistada, et tal on küll mõni kõrvaldamise alus täidetud, kuid hankija ei peaks teda kõrvaldama, kuna ta on sisemiselt võtnud ette meetmeid, et sellist rikkumist enam ei korduks.

Veebiseminaril vaadeldakse süvitsi kõiki kõrvaldamise aluseid, nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke, ning antakse näpunäiteid, mida teha selleks, et hankija sind hankest ei kõrvaldaks. Või vastupidi, mida hankija saab teha selleks, et kõrvaldamise aluseid täitev pakkuja hankest eemaldada. Käsitletakse ka heastamise kontseptsiooni olemust ning kuidas sellele tugineda. Hankijad saavad juhiseid, mida tuleb kontrollida ning kuidas heastamise kohta tehtavat otsust põhjendada.

Veebiseminari teemad:

Hankest kõrvaldamise alusedMida teha hankest kõrvaldamise vältimiseksMida teha selleks, et kõrvaldamise aluseid täitev pakkuja hankest eemaldadaHeastamise kontseptsiooni olemusHeastamise otsuse põhjendamine

Veebiseminari viib läbi Advokaadibüroo SORAINEN advokaat ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigihangete õiguse õppejõud Kadri Härginen

Kadri Härginen asus õiguse valdkonnas tööle 2005. aastal. Tema peamisteks nõustamisvaldkondadeks on riigihanked ja vaidluste lahendamine. Kadril on märkimisväärne hangete planeerimise ja läbiviimise kogemus. Sealjuures on ta esindanud kliente riigihangete vaidlustuskomisjonis ja ka kohtus. Lisaks haldusõiguslikele vaidlustele on Kadri esindanud kliente ka tsiviilõiguslikes vaidlustes (töö- ja asjaõiguse valdkonnas).

Kadril on riigihangete vallas laialdased kogemused – enne Soraineniga liitumist töötas ta kolm aastat spetsialistina Päästeametis ja Siseministeeriumis, kus ta vastutas haldusala riigihangete läbiviimise (hangete ettevalmistamise ja korraldamise ning hankelepingute sõlmimise) eest. Näiteks viis ta muu hulgas läbi mitmeotstarbelise rannavalvelaeva ja -helikopteri ning päästevarustuse hanked.

Lisaks praktilisele hankealase kogemusele on Kadri Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnas töötades vastutanud ka riigihangete poliitika kujundamise ning eelnõude väljatöötamise eest, sh osalenud ettepanekute tegemises seadusemuudatusteks riigihankeõiguse vallas. Kadri ülesandeks oli ka nii hankijate kui ka pakkujate nõustamine ning riigihankealaste koolituste läbiviimine. Kadri on tunnustatud esineja riigihankealastel seminaridel ja koolitustel – ta on koolitanud nii kohtunikke, riigiasutusi kui ka kohalikke omavalitsusi.

Kadri on teinud akadeemilist uurimustööd riigihangete alal, keskendudes bakalaureusetöös raamlepingute regulatsioonile ning magistritöös riigihankelt kõrvaldamise alustele, rõhuga maksu ja maksete võla tõttu kõrvaldamisele. Alates 2012. aastast omandab Kadri doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Doktoriõpingute raames uurib Kadri kõrvaldamise aluste õiguslikku olemust riigihankeõiguses.

Veebiseminar toimub 28. märtsil kell 11.00-12.30 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas.

Enne veebiseminari saadetakse registreerunud kasutajatele infomeil lingiga, mille kaudu pääsete enne seminari algust veebiseminari keskkonda.

Seminari on võimalik jälgida oma arvutist töökohal, kodus või mujal Teile sobivas kohas ning selle jälgimiseks on tarvis arvutit, internetiühendust ning mugavamaks kuulamiseks kõrvaklappe. Veebiseminari kestel on Teil võimalik esitada ka lektorile küsimusi, mille saate kirjutada vestluse kasti.

Täpsemat infot veebiseminari kohta saab küsida kirjutades [email protected] või helistades 6 670 107.

Registreerimine SIIN.