Autor: ITuudised.ee • 3. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu pani sünnipäeva puhul kirja põnevad faktid mobiiltelefonide ajaloost meilt ja mujalt.

1) Maailma kõige esimene mobiilikõne tehti 3. aprillil 1973 – Motorola teadlane ja tippjuht Martin Cooper tegi New Yorgi kuuendal avenüül kõne konkurendile Joel Engelile telekomifirmast AT&T teatamaks, et võistlus parima mobiilitehnoloogia nimel on läbi ning Motorola on selle võitnud. Esimese tavakasutusse mõeldud mobiiltelefonini läks siiski aega – see valmis detsembris 1983 Motorolas ning maksis 3995 dollarit ehk tänastes hindades ca 7900 eurot.

2) Eestisse jõudsid mobiiltelefonid ca 25 aasta eest. Täna on kunagisest luksuskaubast saanud tarbeese – veel 1995. aastal oli Nokia 2010 hind ca 6000 krooni, millesse käis pangakaardi suurune SIM. Võrdluseks oli keskmine palk toona 2700 krooni. Veelgi müstilisem oli popima Nokia 2110i mudeli hind – 14 000 krooni. Esimeste mobiilide telefoniraamatusse mahtus vaid 50-100 nime ning vaid kallimad mudelid olid võimelised lühisõnumeid ehk SMSe saatma ning äratuskellana toimima.

3) Eestis sündis GSM-võrk 1994. aastal, varasemalt eksisteeris siin vaid analoogsidel põhinev NMT-võrk. Elisa eelkäija Radiolinja Eesti kaks esimest klienti olid president Lennart Meri ja tollane Eesti teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema. Esimese testkõne tegid Ants Viira ja Ove Uhtlik Elisast 29. novembril 1994, esimene kommertskõne tehti 10. jaanuaril 1995.

4) Oleme harjunud mobiilipakettides pea piiramatu kõnemahuga. Samas algusaastail oli iga minut sõna otseses mõttes arvel – 1996. aastal maksis kõneminut Radiolinja võrgus kuus krooni, 1998. aastal 3.90 krooni. Statistikaameti kalkulaatori järgi on kuus krooni võrdeline täna 0,8 euroga. Kui arvestame, et praegu maksab kõneminut 0,01 eurot, on kõne hind odavnenud 80 korda. 

5) Algusaastail olid ka võrguga liitumise tingimused karmid, näiteks Radiolinjaga liitumisel pidi 1996. aastal tasuma 2000kroonise ehk pea keskmise kuupalga suuruse ettemaksu. Ning alguses sai saata teise operaatori kliendile ainult kaheksa SMSi ühes kuus. 

6) 2000. aastal avalikustas Radiolinja paketi Point, kus kõneminuti hind oli uskumatuna tundunud 2,50 krooni ja seda kõikidesse võrkudesse. See tekitas esindustesse mitmesaja meetri pikkused järjekorrad.

7) Mobiilikõne keskmine pikkus pole Eestis väga muutunud. Nii täna kui ka 10 ja 20 aastat tagasi on see olnud keskmiselt 1-2 minutit. Varasemalt oli lihtsalt märkimisväärselt vähem kasutajaid, mobiilikõne oli uudne ja ka kallis – juba kümneminutiline jutuajamine võis maksta sama palju kui kuine toidukorv.

8) Veel kümnend tagasi oli kuulsaim mobiilibränd Nokia, täna on selleks vaieldamatult Apple. Aga kas tead, miks on absoluutselt kõikidel Apple iPhone´i, iPadi ja Maci arvutite reklaamidel ekraanidel kuvatud kell 9:41? Põhjus on proosaline – reeglina avalikustatakse suurürituste kõnedes uued tooted 40. minuti kandis, mistõttu ka visuaalides soovitakse panna ekraanile võimalikult täpne kellaaeg. Esimene iPhone avalikustati Steve Jobsi poolt 2007. aastal kell 9:42 ning just see kellaaeg oli esimestel aastatel kõikidel Apple´i reklaamidel. Alates 2010 kuni tänaseni on see aga 9:41 – siis tutvustati esimest iPadi.

9) Kes meist ei mäletaks omaaegset Nokiate lühisõnumite teavitusheli, eriti kui see sattus tulema mõnel vaikust nõudval hetkel kas kinos-teatris või koosolekul. Vähesed aga ilmselt on mõelnud sellele, kuidas jõudsid Nokia inimesed selle helina toonini. Vastus on lihtne – teavituspiiks pip-pip-pip-piip-piip-pip-pip-pip on morsetähestikus SMSi ehk ...---…..

10) Ilmselt on meist kõik tundud teatud hetkedel väikest hirmu, kui koheselt telefoni üles ei leia. Ning sellel hirmul, kui avastad end järsku ilma mobiilita, on ka oma nimi – see on nomofoobia. Mobiiltelefonide kasutamisega on seotud ka teisi psühholoogilisi termineid – näiteks on ingliskeelses psühholoogias kasutusel termin ringxiety ehk telefonihelina fantoomkuulmine üksildaste ja/või ebakindlate inimeste poolt. See on tuletatud sõnadest ring (helisema) ja anxiety (ärevus).