Seetõttu tunnistati 1. aprilli seisuga ligi 300 000 kaardi sertifikaadid kehtetuks. Isikut tõendava ja reisidokumendina kehtivad need kaardid aga edasi kuni kaardile märgitud kuupäevani.
„Oleme rahul, et valdav enamik ID-kaardi elektroonilistest kasutajatest uuendas oma kaardi sertifikaadid ning turvarisk Eesti e-teenuste kasutamisele mõju ei avaldanud. Eesti inimesed on e-teenustega harjunud nagu ka tarkvarauuendustega ning just see aitas Eesti ID-kaarti tabanud ohtu kiiresti maandada,“ ütles politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik.
„Peame aga arvestama, et digitaalne identiteet võib turvakaalutlustel ka edaspidi tarkvarauuendust vajada,“ lisas ta.
Valdav osa uuendamata jäänud ID-kaartidest ei ole aasta jooksul elektroonilises kasutuses olnud, st nendega pole antud digiallkirja ega sisenetud e-teenustesse. Umbes 30 000 uuendamata jäänud kaartidest on olnud vähemalt korra elektroonilises kasutuses.
Eestis on kasutusel 1,3 miljonit ID-kaarti, millest mullu oli elektroonilises kasutuses 520 000 kaarti. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor peatas ca 760 000 turvariskiga ID-kaardi sertifikaadid mullu 3. novembril.