6. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesmärgiks on, et üha rohkem inimesi saaks oma igapäevaelus kasutada eesti keelt mõistvaid nutiseadmeid ja teisi tehnoloogiaid, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Minister Mailis Repsi sõnul on keeletehnoloogial eesti keele arendamisel ja elujõu hoidmisel tähtis roll. „Tehnoloogia on meie igapäevase elu osa ja me suhtleme selle vahendusel üha rohkem,“ sõnas ta.

„Vajame hästi toimivaid ja kasutajasõbralikke lahendusi erinevates eluvaldkondades, et näiteks ka kohvimasin või lennujaama iseteeninduskassa saaks suhelda meiega eesti keeles,“ selgitas Reps.

Programmiga toetatakse lisaks keeletehnoloogiliste rakenduste loomisele ka baastehnoloogiate ja -ressursside arendamist, mis loovad eeldused ja vajalikud n-ö ehituskivid rakenduste väljatöötamiseks.

Varasemate Eesti keeletehnoloogia riiklike programmide toel on juba valminud mitmed lahendused laiemale avalikkusele kasutamiseks, näiteks teenus Elisa Raamat ja rahvusarhiivi digitaalarhiivi Digar iselugeja, mis loeb e-raamatud ette sünteeskõnes. ETVs ja ETV2s on võõrkeelsete saadete ja filmide jälgimisel võimalik lisahelikanali kaudu kuulata helindatud subtiitreid. Välja on arendatud e-keelenõu portaal. Androidi kasutajad saavad oma nutiseadmes käivitada dikteerimisrakendusi Diktofon, Kõnele ning Arvutaja.

Aastaiks 2018-27 loodud keeletehnoloogia riikliku programmi esimene taotlusvoor avaneb aprilli keskel, selle maht on 811 000 eurot. Taotlema on oodatud nii avaliku, era- kui kolmanda sektori asutused, kes on huvitatud oma tegevusvaldkonnas keeletehnoloogia kasutuselevõtust või olemasolevate lahenduste ja tehnoloogiate edasiarendamisest. Toetust saab taotleda baastehnoloogiate ja ressursside arendamiseks ning keeletehnoloogia kasutuselevõtuks lahendustes ja rakendustes. Taotlusi saab esitada Eesti teadusinfosüsteemis kuni 4. maini.