Autor: ITuudised.ee • 26. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Näiteks juhul, kui tegemist on väiksema koristusfirma, massaaži- või juuksurisalongiga. Kui teda hakatakse nüüd kiusama, et kellega ta rääkis ja kas pani midagi kirja ka kokkusaamisel või helistas ja kui selle kõik peab kuidagi registreerima, siis me oleme astunud sammu tagasi kogu meie ühiskonna ja majanduse konkurentsivõimes,“ selgitas ta.

25. mail hakatakse euroliidus rakendama isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR), mis reguleerib, kuidas ettevõtted ja asutused võivad isikuandmeid koguda ning töödelda.

„Meie Elisas neelame selle alla, meie kulud natuke kasvavad, aga kui väikeettevõtluses seda kontrollima hakatakse, on see halb. Kindlasti on kuskil Lõuna-Itaalias firmasid, kes ei tea ka viie aasta pärast GDPRist midagi. Ärme siis meie siin üle reageeri,“ sõnas Seppänen.

Tema sõnul põhjustab uus määrus telekomifirmadele paranoilise olukorra: ühelt poolt nõutakse meilt teatud andmete igal juhul säilitamist, teiselt poolt kirjutatakse ette, mida ei tohi säilitada. „Pankadelt ei küsita nii palju andmeid, telekomifirmad on juba ammusest ajast pidanud säilitama asju, mida neilt võidakse küsida,“ märkis ta.

Uue määruse valguses on Elisas määratud töötaja, kes tegeleb andmekaitsega. Seppänen loodab, et meile ei teki ametnikke, kes näpuga järge ajades hakkavad väiksemaid ettevõtteid liigselt piirama. „Kui nüüd uue määruse kõigi nüanssidega tegelema hakata, siis see aeg läheb väikefirmal tegelikult ju klientide teenindamise arvelt,“ kinnitas ta.

Mida tähendab isikuandmete kaitse üldmäärus Eesti ettevõtete jaoks, selgitasid hiljuti Äripäeva raadio äritehnoloogia saates advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Karmen Turk ja Elisa Eesti juht Sami Seppänen. Saade on järelkuulatav SIIT.