Autor: ITuudised.ee • 30. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Komisjonis digitaalse ühisturu eest vastutava asepresidendi Andrus Ansipi sõnul ei saa me ilma andmeteta täit kasu tehisintellektist, kõrgjõudlusega andmetöötlusest ega muudest tehnikasaavutustest. „Sellised tehnoloogiad aitavad meil edendada tervishoidu ja haridust, arendada transpordivõrgustikke ja säästa energiat – see ongi andmete nutikas kasutamine,“ märkis ta.

„Meie ettepanek annab vaba juurdepääsu senisest ulatuslikumatele avaliku sektori andmetele nende taaskasutamiseks, muu hulgas ärilistel eesmärkidel, mis viib andmetele juurdepääsu hinnad alla ja aitab meil luua ELi ühist andmeruumi, mis aitab kaasa majanduskasvule,“ selgitas Ansip.

Euroopa Komisjoni ettepanekud tuginevad isikuandmete kaitse üldmäärusele, mis jõustub 25. mail. Need tagavad avaliku sektori andmete parema kättesaadavuse ja taaskasutatavuse. Avaliku sektori teavet käsitlev läbivaadatud õigusakt hõlmab transpordi- ja kommunaalteenuste valdkonnas tegutsevate avalik-õiguslike äriühingute valduses olevaid andmeid.

Riigil vähem võimalusi raha küsida

Uute normidega piiratakse erandeid, mis võimaldavad avaliku sektori asutustel nõuda oma andmete taaskasutamise eest andmete levitamise piirkuludest suuremat tasu. Ühtlasi lihtsustavad need avaliku sektori rahastatud avatud teadusandmete taaskasutamist ja kohustavad liikmesriike kujundama välja avatud juurdepääsu poliitika.

Samuti on tänaste ettepanekute eesmärk tagada teadusandmete jagamine. Uued soovitused käsitlevad poliitilisi ja tehnoloogilisi muutusi, mis on aset leidnud pärast komisjoni viimast soovitust teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta. Neis antakse suuniseid, mis käsitlevad avatud juurdepääsu poliitika elluviimist kooskõlas avatud teaduse eesmärkidega, teadusandmeid ja andmehaldust, Euroopa avatud teaduse pilve loomist ning teksti- ja andmekaevet.

Uues teatises „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ antakse ELis tegutsevaile ettevõtjaile juhiseid õiguslike ja tehniliste põhimõtete kohta, mis peaksid reguleerima andmevahetuse alal tehtavat koostööd erasektoris.

Kodanikele juurdepääs terviseandmetele

Euroopa Komisjon võttis eelmisel nädalal vastu ka tegevuskava, millega tõstetakse kodanikud nende terviseandmete haldamisel esikohale: kodanikele tagatakse juurdepääs terviseandmetele ja antakse võimalus neid piiriüleselt jagada; kasutatakse suuremaid andmekogumeid, mis võimaldavad individuaalsemaid diagnoose ja ravi ning epideemiate paremat ennetust; soodustatakse asjakohaste digivahendite kasutuselevõttu, mis aitab avaliku sektori asutustel kasutada terviseandmeid edukamalt teaduses ja tervishoiusüsteemi reformimisel.

Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitise sõnul hõlmavad ettepanekud digitehnoloogia kõiki võimalusi tervishoiu ja meditsiiniuuringute täiustamiseks. 

„See toob kaasa hõlpsama juurdepääsu terviseandmetele, mis omakorda võimaldab haiguste paremat ennetamist, patsiendikeskset hooldust, kiiret reageerimist pandeemilistele ohtudele ja senisest paremaid ravivõimalusi,“ ütles ta.

Komisjon kutsub europarlamenti ja nõukogu üles võtma vastu tänased ettepanekud avaliku sektori teavet käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamiseks. Lisaks kavatseb komisjon selle aasta teisel poolel ja järgmise aasta esimesel poolel korraldada kõrgetasemelise ümarlaua, et arutada erasektori andmete jagamist ettevõtjate ja valitsemissektori vahel.

Rohkem raha tehisintellekti arendamiseks

Lisaks andmemajandust puudutavatele ettepanekutele tutvustas komisjon ka Euroopa lähenemisviisi tehisintellekti arendamisega seotud küsimustes. Selle eesmärk on suurendada tehisintellekti tehtavaid avaliku ja erasektori investeeringuid, valmistuda sotsiaal-majanduslikeks muudatusteks ja tagada nõuetekohane eetiline ja õigusraamistik.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi sõnul muudab tehisintellekt maailma samamoodi, nagu seda kunagi tegid auruvedurid või elekter. „See esitab uusi väljakutseid, millega tuleb meil Euroopas ühiselt tegeleda, et tehisintellektist tõuseks kasu kõigile. Peame 2020. aasta lõpuks investeerima vähemalt 20 miljardit eurot. Komisjonil on selles oma osa: toetame teadlasi uue põlvkonna tehisintellekti tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamisel ja ettevõtjaid nende kasutamisvõimaluste alal,“ lubas Ansip.