Küberturvalisuse edendamisel mitu kitsaskohta

küberjulgeoleku strateegia
Eesti küberjulgeoleku strateegia 2014-17

Valitsus arutas küberjulgeoleku strateegia elluviimise tulemusi viimase nelja aasta jooksul ning tõi välja mitmed puudujäägid.

Riikliku küberstrateegia fookuses on Eesti e-teenuste toimise tagamine ja nende küberohtude eest kaitsmine ning küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine.

Küberjulgeoleku tagamine tugines seni peamiselt projektipõhisele Euroopa Liidu rahastusele, mis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul pole jätkusuutlik. "Turvalisuse tagamine põhineb järjepideval tööl ning seetõttu peab ka rahastus olema alati tagatud. Järgmise aasta riigieelarvesse oleme planeerinud täiendavad vahendid, et riigi infosüsteeme hooldada ja vajadusel uuendada," kinnitas ta.

Valitsuse teatel jäi viimase nelja aasta jooksul ebapiisavaks ka valdkondadeülene sidusus. Selge kitsaskohana tuli välja tõsiasi, et strateegias kavandatud tegevustele ei planeeritud asutuste poolt piisavat rahalist katet ega arvestatud inimressursside piiratust.

Lisaks oli sagedane probleem, et planeerimisel arvestati küll soetus-, aga mitte pikaajaliste hoolduskuludega – paljus süvendas seda mustrit projektipõhisus, mida toitis tuginemine Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusele.

Rakendusplaani aruande statistika näitab, et strateegiaperioodil lõpetati 70% tegevustest, 16% tegevuste lõpuleviimine jääb järgmisse perioodi ning 14% tegevustest jäid kas tegemata või täideti osaliselt rahaliste- või inimressursside nappusest või muudest mõjudest tingituna.

Minister Palo sõnul on riigi jaoks oluline tagada usaldusväärsed e-teenused ning sealjuures teha tihedat koostööd erasektoriga. „Küberturbelahendusi pakkuvaid ettevõtteid on ka Eesti turul järjest rohkem ning valdkonnast on kujunemas järjest olulisem majandussektor,“ kommenteeris Palo.

Palo kinnitusel ei tohi e-riigi arendamisel unustada samaväärset küberturvalisuse edendamist. "Valitsuse eesmärgiks on ühelt poolt tõsta riigi küberturvalisuse alast võimekust ja teisalt inimeste teadlikkust küberohtudest. Mul on hea meel, et oleme tänaseks küberturvalisuse arengu poolest Euroopas esimesel kohal ja maailmas viiendal kohal," viitas ta Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu uuringule.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Teabevara