Autor: Indrek Kald • 27. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küberkaitsekeskuse senine töö oma teadmiste, väljaõppe ja infovahetusega mängib selles väga olulist rolli, lisas ta.

"Just meie kogemus ja ettepanekud olid üheks argumendiks, mis kunagi innustas allianssi küberjulgeolekuga senisest tõsisemalt tegelema," selgitas Ratas. "Küberkaitsekeskus annab tunnistust sellest, et Eesti on riik, mis panustab ühtviisi tõsiselt nii digiinnovatsiooni kui küberjulgeolekusse," märkis peaminister.

Ratase sõnul jättis talle väga hea mulje aprillis toimunud rahvusvaheline küberõppus Locked Shields. Sellest maailma suurimast omataolisest õppusest, milles osaleb üle tuhande eksperdi mitmekümnest riigist, on nüüdseks saanud üks küberkaitsekeskuse visiitkaarte.

Küberkaitsekeskuse direktor Merle Maigre, staabiülem kolonelleitnant Franz Lantenhammer ning keskuse töötajad rääkisid peaministrile seal tehtavatest uuringutest, näiteks tehisintellekti ja küberkriminalistika valdkonnas, aga ka läbiviidavast väljaõppest ning keskuse tulevikuplaanidest.

Keskuse suurimateks projektideks on lisaks Locked Shieldsile ja küberõppusele Crossed Swords ka iga-aastane kõrgetasemeline konverents Cycon ning seni kõige põhjalikum käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis "Tallinn Manual 2.0". Plaanis on töötada välja ka käsiraamat küberväejuhatajatele.

Jüri Ratas ja Merle Maigre olid ühel meelel, et keskusel on suur potentsiaal küberkaitsealase väljaõppe läbiviimisel ning rahvusvahelise kootöö harjutamisel.

Mais kümnendat sünnipäeva tähistanud küberkaitsekeskusel on 21 liikmesriiki, millest 18 on NATO riigid. Läbirääkimised käivad veel seitsme liitlase ning kolme partnerriigiga.