Eesti investeerib seadmeisse, mitte inimeisse

Mari Rell
Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell

Võrreldes Põhjamaade ja paljude teiste ELi riikidega iseloomustab Eesti ettevõtteid üleinvesteerimine seadmetesse ja alainvesteerimine inimestesse ning teadus- ja arendustegevusse.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt professor Kadri Männasoo juhendamisel läbiviidud uuringust selgub, et Eesti ettevõtted eristuvad teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetest suure seadmete investeeringute osakaalu ning väikese inimeste koolitamise, juhtimisprotsesside arendamise, arvutitarkvara ning teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaalu poolest.

"Eesti ettevõtete investeeringutest 69% läheb masinatele, seadmetele, maale ja ehitistele ning innovatsiooni toetavad immateriaalse põhivara investeeringud moodustavad alla kolmandiku," tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell, kes juhib tootlikkuse uurimisprojekti.

Kõrge tootlikkusega Lääne-Euroopa riigid investeerivad suurel määral just immateriaalsetesse varadesse, näiteks tunamullu oli nende osakaal Hollandis 41%, Taanis 42% ja Soomes 37%.

Teadlaste kinnitusel on investeeringutel tootlikkusele erinev mõju. "Majandusarengu varasemas etapis ajendavad kasvu investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiasse, kuid järgnevas etapis on kasvuveduriks inimeste teadmised ja oskused. Kõrgeimates arengufaasides tõukub kasv aga hoopis teadus- ja arendustegevusel põhinevast innovatsioonist," selgitas Mari Rell.

Uuringu autorid pakuvad välja unikaalse ettevõtete väärtusloome arengumudeli liikumaks kõrgematele astmetele rahvusvahelistes väärtusahelates. Mida kõrgem on ettevõtte positsioon väärtusahelas, seda pikemaajalist ning mitmekesisemat rahastamismudelit eeldab ärimudel.

Tehnikaülikooli majandusprofessor Kadri Männasoo tõi välja, et Eesti jaoks on esmatähtis väärtusloome kasv läbi järjekindlate investeeringute tarka majandusse ja ühiskonda. "Kui Eesti möödus senistest konkurentidest kiirete käiguvahetuste ja osavate manöövritega, siis meist kaugel eesolevate liidrite püüdmiseks tuleb hoida siht sirge ning kiirus järele jõudmiseks piisav, kuid stabiilne," rõhutas ta.

Uuringust selgus, et Eesti ettevõtted küll jälgivad tootlikkust, kuid ei pea selle kasvu esmatähtsaks. "Keskendutakse olemasolevate klientide vajadustele ning laiem vaade tänastele ja tulevastele turgudele on tagaplaanil. Investeerimismustrites domineerivad kapitalimahukad põhivarainvesteeringud, mida algatatakse keskastme juhtide tasandilt. Innovatsioonis on rõhk protsessiinnovatsioonil, kuid ka kliendikesksel tooteinnovatsioonil," selgitas Männasoo.

Juhtumiuuringu raames selgus, et kuigi töötajaid tuuakse esile ärimudeli olulise komponendina, siis valdav on käsitlus, kus inimest nähakse tööjõu rollis ühe tootmissisendina olemasolevas tootmisprotsessis, mitte teadmiste ja kompetentside kandjana.

Üleinvesteerimist materiaalsesse põhivarasse võib võimendada ka maksusüsteem, mis soosib kapitaliinvesteeringuid ning kehtestab täiendavaid koormisi inimressursile, näiteks kõrgete tööjõumaksudena, samuti ei soosi teadus- ja arendustegevust.

Arenguseire Keskuse tellitud uuringust selgub, et kriisijärgsetel aastatel on tootmise efektiivsuse kasv Eestis aeglustunud. Aastail 2009–16 oli see vaid 2%, mis on oluliselt vähem kui perioodil 2001–07, mil kasv ulatus 6%ni.

Langustrend on märgatav ka võrreldes teiste Euroopa riikidega, kriisijärgsel perioodil on oma tootlikkust enam kui Eesti kasvatanud näiteks Leedu, Iirimaa, Ungari, Türgi, Slovakkia, Bulgaaria, Poola ja Rumeenia.

2016. aastal moodustas Eesti SKP elaniku kohta 75% Euroopa Liidu riikide keskmisest, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkus oli vaid 63% ELi keskmisest.

Arenguseire Keskus viib läbi tootlikkuse arengutele keskenduvat uurimisprojekti, mille eesmärgiks on hinnata lisaväärtuse kasvu perspektiive ning uurida, millised on võimalikud tootlikkuse kasvu allikad järgmisel 10–15 aastal.

Keskuse tellitud uuringu "Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?" autorid on Kadri Männasoo, Mait Rungi, Heili Hein, Aaro Hazak ja Helery Tasane tehnikaülikoolist. Uurimisprojekt valmib sügisel.

Uuringu aruande täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

DERIVCO is looking for a UX/UI DESIGNER

Derivco Estonia OÜ

30. september 2018

DERIVCO is looking for a .NET DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

30. september 2018

Teabevara