Autor: Indrek Kald • 5. juuli 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Oleme oma ettevõttes paika pannud kindla aja, kui inimesed peaksid kättesaadavad olema, samas töökohustused, mis ei nõua suhtlust, võib ära teha endale sobival ajal. Mõne jaoks nõuab kokkulepitud aeg paari tunni võrra varajasemat ärkamist, teise jaoks õhtutundidel töötamist. Samas on siis päevane aeg vabam, kuna Eestis on öö," selgitas ta. Hiiepuu sõnul saab vähemal või rohkemal määral seda väga paljude ajatsoonidega kohandada.

Kokkulepitud töötamise aeg on tema kinnitusel oluline, kuna kaugtöö ei mõjuta vaid distantsilt tööd tegevat inimest, vaid ka tema tiimi ning klienditöö puhul koostööpartnereid ja teenindatavaid ettevõtteid.

"Olenemata teise osapoole asupaigast soovitakse kiireloomulistele küsimustele vastuseid saada samamoodi nagu Eestiski. Teisest küljest on ühes ajarütmis töötamine vajalik ka selleks, et toimiks sünergia ja suhtlus ülejäänud tiimiga. Kaugelt töötaja ei tohiks jääda oma tegemiste ja toimetamistega üksi, vaid peaks ennast tundma siiski tiimi osana," rääkis Hiiepuu.

Samuti on kokkulepitud tööaeg ja töötamise reeglid olulised ka teistele kontoris töötavatele meeskonnaliikmetele. "Nii ei kao kontakt kaugtöötajaga ära ja välditakse olukorda, kus kardetakse kirjutada/helistada, sest "äkki ta magab või ei saa rääkida"," lisas ta.

Kaugtöö – eriti teisest riigist ja ajavööndist – nõuab mõtteviisi muudatust ja valmisolekut ka juhilt. Selleks, et distantsilt töötaja n-ö ära ei kaoks, tuleb lisaks meilivahetusele ja veebisuhtlusprogrammidele säilitada ka silmast silma kontakt, mida võimalusel teha ühes kohas viibides või siis videosilla vahendusel.

"See annab võimaluse juhile töötaja arengut ja tööd paremini hinnata ning töötajale endale võimaluse oma probleeme või küsimusi, aga ka edu jagada. Kindlasti paneb selline töövorm juhi ja alluva töösuhte proovile ning nõuab mõlemalt poolelt üksteise usaldamist. Kui on tehtud kindlad kokkulepped, seatud ootused ja mõõdikud töö tulemuste hindamiseks, siis võib töö hästi toimida vahemaast olenemata," kinnitas Hiiepuu.

Elisa juhatuse liikme sõnul tuleb enne kaugtöö alustamist teha korralik eeltöö. "Milline on kohapealne internetiühendus, kui püsiv see on? Kust kohast tööd tehakse, kas valmistatakse ette paikne kodukontor või on elustiil liikuvam ja tehnilised lahendused ebapüsivamad? Kas Skype´i koosolekuteks või konverentskõnedeks on vajalikud seadmed olemas," nimetas ta kontrollküsimusi, mida peab enne püsivalt teise riiki kolimist läbi mõtlema.

"Töötavad ja kvaliteetsed tehnilised lahendused on hügieenifaktor ning halb internetiühendus või helikvaliteet ei tohi saada vabanduseks," lisas Hiiepuu.

"Arvestades praegust tööturu situatsiooni, kus töökäte puudus on paljudes sektorites suurem kui töökohtade arv, tuleb häid töötajaid hoida. Kui tööiseloom seda võimaldab, siis riigipiirid takistuseks olla ei tohiks," märkis ta. Edukas kaugtöö on juhtimise küsimus, lisas Elisa Eesti erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu.