Autor: Indrek Kald • 16. juuli 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

E-arved säästaks ELis aastaga 70 miljardit

Paljudel riikidel on oma e-arvete formaadid.
Foto: pixabay.com
Euroopa Liidul on võimalik e-arvete kasutusele võtmisega saavutada aastas 50-70 miljardit eurot kokkuhoidu, näitas esmane analüüs.

Paljudel riikidel on küll oma e-arvete formaadid, kuid kuna need ei ole ühtselt loodud, siis tihti ei suuda süsteemid andmeid automaatselt riikide vahel liigutada. Samas on ELi riikide ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja omavahelise arvelduse teostamiseks paber- ja PDF-arvete asemel efektiivsemat meetodit.

Euroliidu algatus OpenPEPPOL arendab ja hooldab e-arveldamiseks vajalikke komponente ja dokumentatsiooni, et edaspidi saaksid nii ettevõtjad kui avalik sektor teostada e-arveldamist ja esitada elektroonseid hankeid. Selleks lepiti kokku luua ühine formaat PEPPOL BIS, et e-arveid saaks riikide vahel liigutada.

Kui eelmisel aastal olid e-arvete saatmise ja vastuvõtmise mahud ühes kalendrikuus PEPPOL Access Pointis (Euroopa Liidu poolt loodud ühine e-arveldus formaat) ületanud kahe miljoni piiri, siis sel aastal küündib see arvatavasti enam kui viie miljoni e-arveni kuus.

"E-arveldus viib meid samm-sammult reaalaja majanduse suunas, mille tulemusena saab tulevikus äri oluliselt kiiremini teha," ütles Omniva arvekeskuse ärijuht Rain-Alari Külm.

Muuhulgas avas Külm arvekeskuse tulevikuplaane ja näitas Garage48 üritusel 48 tunniga tehtud demoversiooni uuest lahendusest. Viimane aitab reaalajas ettevõtte finantstegevusi jälgida ja analüüsida.

Lisaks märkis Külm, et ettevõtete arv, kes soovivad oma töötajale pakkuda mugavaid lahendusi arvete kiireks kinnitamiseks, on aastaga ligi kaks korda kasvanud. "Mina ei kujuta täna enam ette, et ma ei saa arveid kinnitada oma nutitelefonist lõunajärjekorras seistes või välislähetusel olles. See on juba aastaid minu igapäevane normaalsus," lisas ta.

Arvekeskuse ekspordijuht Margus Mägi rääkis pärast erialast kogunemist Brüsselis, et reaalaja majanduse kontseptsioon on tõenäoliselt lähiajal suuremat tähelepanu saamas seoses Soome ELi Nõukogu eesistumisega.

"Reaalaja majandus on olukord, kus tehingud ja andmed on digitaalselt töödeldavas vormis, seejuures reaalajas ja standardiseeritud kujul. See on loomulik jätk arenevas ja järjest kiirema elutempoga maailmas," sõnas ta.

Nii näebki Mägi, et järgmise aasta alguses kohustuslikule e-arveldamisele B2B tehingutes üleminev Itaalia võib positiivse efekti luua tervele Euroopale. Kuna aga PEPPOL võrgustikuga on liitunud ka näiteks Singapur, võime peagi näha e-arveldamist ka Euroopa ja Aasia vahel.

DESI indeksi (The Digital Economy and Society Index) järgi on Eesti e-arvelduses Euroopas 12. kohal ning tänaseks kasutab e-arveid ligi 5000 Eesti ettevõtet ja asutust.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755