Autor: Indrek Kald • 14. august 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Iga 7. usub ajust digikoopia tegemist

66% eestlasist usub, et tulevikus on võimalik meie ajust kogemusi ja mälestusi igaveseks talletada.
Foto: pixabay.com
Iga seitsmes eestlane usub, et veel tema eluajal saab võimalikuks inimese ajust digitaalse koopia tegemine. Seda võimalust uurivad ka idufirmad.

Hiljuti viisid Briti uuringufirma Kantar ja selle Eesti sõsar Kantar Emor kahes riigis läbi küsitluse, saamaks teada, mida arvavad inimesed mälestuste digitaalsest salvestamisest, inimese kloonimisest ja igavese elu tõenäosusest.

Näiteks arendab idufirma Nectome tehnoloogiat, mille abil saab inimajust teha digitaalse koopia ja nii elaks ajus talletunud mälestused edasi ka pärast surma. Ettevõte on saanud plaani elluviimiseks märkimisväärse hulga raha ja mälestuste salvestamise huvilistest on järjekord.

Nectome väidab, et ühel päeval on võimalik uurida inimaju konnektoomi ehk neuronitevahelisi ühendusi ajus sellise detailisusega, et inimese mälestused saab pärast tema surma digitaliseerida. Tõsi, protseduur ise oleks inimese jaoks fataalne ja tähendaks teaduse nimel eutanaasiaga sarnaneva toimingu sooritamist.

Mitmed neuroteadlased on ettevõtte tegevust karmilt kritiseerinud ja pidanud inimaju digitaliseerimist võimatuks. Nectome tegevust hindavad nad aga sügavalt ebaeetiliseks. Varem tegi firma koostööd ka maineka Massachusettsi tehnoloogiainstituudi meedialaboriga, mis aga eetilistel põhjustel sellest loobus.

Digikoopia võimalikkust usuvad pooled britid

Brittidest peab 51% digitaalse koopia tegemist inimese ajus leiduvast tulevikus võimalikuks. Eestlased on optimistlikumad – 66% usub, et tulevikus on võimalik meie ajust kogemusi ja mälestusi igaveseks talletada.

Seejuures arvas 15% eestlastest, et see on võimalik juba lähitulevikus, 14% arvates juhtub see nende eluajal ja 37% vastajaid leidis, et kunagi kindlasti, aga mitte nende eluajal.

"Eestlaste arvamust esialgu ulmelisena tunduvate tehnoloogiate võimalikkuse kohta on seni vähe uuritud ja veel vähem on seda võrreldud teiste rahvaste omaga," lausus Kantar Emori juhataja Karin Niinas.

"Küllap on edaspidi võimalik läbi viia põhjalikumaid uuringuid, mis meie brittidest suuremat avatust üsna riskantsetele projektidele ka selgitaks. Võimalik, et üheks põhjuseks on Eesti väga kiire areng viimase 25 aasta jooksul ning ehk ka sellest tulenev suurem avatus kõikvõimalikele uutele ja pöörastele ideedele," lisas ta.

Niinase kinnitusel on iseasi, kui paljud eestlased on valmis end Nectome´i eutanaasiaga päädiva protseduuri järjekorda kirja panema.

Kui brittidest leidis kolmandik, et inimaju digitaalset kopeerimise võimalust ei tule kunagi, siis eestlastest arvab nii 17%. Kõige skeptilisem oli vanem generatsioon – kui alla 35aastastest brittidest 59% arvas, et see juhtub varem või hiljem, siis Eestis leidis nii 79% alla 34aastastest. Brittidest vanuses 65+ uskus Nectome´i plaani teostumisse 41%, Eesti 50+ inimestest aga 61%.

Kolmandiku arvates on saavutatav ka igavene elu

Igavest elu võimaldavat tehnoloogiat pidas kunagi tõenäoliselt võimalikuks 32% eestlastest ja siin ollakse brittidega sarnasel arvamusel (34%). Samas, kui 61% brittide arvates ei saa igavene elu kunagi reaalsuseks, siis Eesti elanikest julges nii arvata 55%. Seevastu 6% eestlaste hinnangul toimub selline progress meditsiinis juba nende eluea jooksul.

Eesti ja Briti uuringus puudutati ka kloonimise teemat. Teadlased kloonisid esimese lamba aastal 1996, hiljuti saavutati edu ka primaatidega.

Inimeste kloonimist pidas tulevikus võimalikuks 61% brittidest, seejuures loodab 15%, et tehnoloogiat täiustatakse ja see muutub võimalikuks juba nende eluajal. Samas suhtuvad eestlased veidi optimistlikumalt ka inimeste kloonimise võimalikkusesse – 65% arvas, et see on millalgi tulevikus võimalik, ning 16% leidis, et kloonimine saab teoks juba nende eluajal.

Kantar Lightspeed küsitles Suurbritannias 1523 inimest 12 võimaliku tulevikutehnoloogia osas. Vastajatel paluti valida kolm tähtsaimat tehnoloogiat, mis nende arvates võiks tulevikus reaalsed olla. Kantar Emori küsitluses osales 1223 Eesti elanikku vanuses 15-84 eluaastat. Vastajatel paluti anda hinnang kolme tulevikutehnoloogia võimalikkusele.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755