Uuring: arendusse liiga vähe raha

Mari Rell
Arenguseire keskuse ekspert Mari Rell.

Eesti ettevõtete strateegias jäävad tahaplaanile investeeringud tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse, selgus arenguseire keskuse tellitud uuringust.

Eesti ettevõtted keskenduvad olemasolevate klientide vajadustele, mitte turgude ootusele laiemalt. Arendustegevuse keskmes on aga tootmise efektiivsemaks muutmine, mitte toote- ja teenuseportfelli mitmekesistamine.

Need märksõnad viitavad sellele, et Eesti ettevõtted on oma arengustaadiumis suhteliselt lihtsal väärtusahela astmel, leidsid läbiviidud uuringus Tallinna tehnikaülikooli teadlased.

Teadlased pakuvad välja ka ettevõtete väärtusloome arengumudeli, mis näitab, millised tegurid on olulised, kui ettevõtted soovivad liikuda kõrgematele astmetele rahvusvahelistes väärtusahelates ning olla konkurentsivõimelised ja kasvatada tootlikkust.

"Mida kõrgemale väärtusahelas ettevõte jõuab, seda olulisemaks muutuvad teadus- ja arendustegevus, rahvusvaheline haare ja rahvusvahelised võrgustikud ning edasine areng eeldab ka pikemaajalist ja mitmekesisemat rahastamismudelit," selgitas arenguseire keskuse ekspert Mari Rell, kes juhib selle aasta sügisel valmivat tootlikkuse uurimisprojekti.

Väärtusahelal põhineva arengumudeli madalamatel astmetel on ettevõtete arendustegevuse keskmes tootmise efektiivsemaks muutmine ja investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Mudeli keskmistel astmetel eeldab areng investeerimist uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, kvaliteediarendusse ja ka mainekujundusse.

Mida kõrgematel astmetele ärimudelitega liigutakse, seda enam pööratakse tähelepanu ettevõtte teadus- ja arendustegevusele, koostööle ja rahvusvahelisele võrgustumisele. Globaalse brändini või ökosüsteemi loomiseni jõudmisel lisanduvad eelnevale majanduskeskkonna õiguskindlus, sealhulgas tänapäevasel tasemel intellektuaalomandi kaitse ning kõrgel tasemel inimkapitali ja teadusvõimekuse olemasolu.

Eesti ettevõtjad peavad suurimaks takistuseks ärimudelite arendamisel Eesti majanduse väiksust ning ettevõtete haavatavust, mis tuleneb nõudluse kõikumisest, piiratud turujõust ja suurest hinnatundlikkusest. Teisalt aga, kui väärtusahela alumistel astmetel paiknevad ärimudelid on ettevõtete seas valdavad, väljendub see majanduskasvu kõikumises ning välisðokid võivad majandust kergesti haavata.

"Globaalsele turule orienteeritud ja pikaajalise arendusstrateegiaga innovaatorid, kes pakuvad konkurentsivõimelisi tooteid või teenuseid, on lühiajaliste hinnakõikumiste suhtes vähem tundlikud ning aitavad tänu sellele kaasa riigi majandusarengu makrostabiilsusele ja jätkusuutlikkusele," märkis Mari Rell.

Uuringust tuleb lisaks välja, et Eesti ettevõtted küll jälgivad tootlikkust, kuid ei pea tootlikkuse kasvu esmatähtsaks ning investeeringutes domineerivad endiselt kapitalimahukad põhivarainvesteeringud, mitte aga kulutused teadmusloomeks ja inimeste arendamiseks, kellele tuginedes saab ka ärimudeleid arendada.

Ettevõtjate seas on levinud hoiak, mille puhul ei tähtsusta oma rolli tööjõu koolitamisel ja väljaõppes, samas tuuakse oskustööjõu puudus välja kui oluline kitsaskoht tootlikkuse tõstmisel.

Arenguseire keskus on läbi viimas tootlikkuse arengutele keskenduvat uurimisprojekti, mille eesmärgiks on hinnata lisandväärtuse kasvu perspektiive ning uurida, millised on võimalikud tootlikkuse kasvu allikad järgmisel 10–15 aastal. Uuringu "Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?" autorid on Kadri Männasoo, Mait Rungi, Heili Hein, Aaro Hazak ja Helery Tasane TTÜst. Uurimisprojekt valmib sügisel.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

REGIONAALHAIGLA IT teenistus otsib HELPDESKI IT-SPETSIALISTI

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

07. oktoober 2018

DERIVCO is looking for a UX/UI DESIGNER

Derivco Estonia OÜ

30. september 2018

Teabevara