3. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Infoturbe ressursinappuses on masinad abiks

Infoturbe maastik on tänapäeval ohtude ja lahenduste poolest juba nii keeruline, et ainuüksi inimtööjõu abil ressursside nappuses hakkama ei saa, kirjutab Võrguvara müügimeeskonna juht Tauno Telvik.
Võrguvara müügimeeskonna juht Tauno Telvik
Foto: Võrguvara

Kui oled oma ettevõttes infoturbe eest vastutav inimene, siis mitu väidet järgmistest vastavad tõele?

1) Sul ei ole täit ülevaadet sinu võrgus toimuvast.

2) Sul ei ole täit ülevaadet sellest, millised süsteemid ja seadmed omavahel suhtlevad.

3) Sa ei ole 100% kindel, kus asuvad kõik sinu ettevõtte jaoks olulised andmed.

4) Sa ei ole kindel, et need andmed on piisavalt turvatud.

5) Sinu hallata on arvukalt erinevaid turbelahendusi, mis omavahel ei suhtle.

6) Sinu töö on oluliselt keerulisem, kui 5-10 aastat tagasi.

7) Sinu infoturbe eelarve on liiga väike.

8) Sinu meeskond on liiga väike ja isegi kui sul oleks eelarvet, ei suudaks sa ilmselt piisavalt pädevat tööjõudu leida.

Isegi kui leiad, et kõik väited käivad sinu kohta, siis ilmselt ei ole sa kaugeltki mitte üksi ja isegi mitte vähemuses.

Tänapäevane infoturbe maastik on nii ohtude kui lahenduste poolest meeletult komplitseeritum kui mõned aastad tagasi. Võrgud ei ole enam kaitsevalliga ümbritsetud linnriigid, viirusetõrje ei paku just eriti tugevat kaitset ja hallatavate-turvatavate seadmete arv on mitme- kui mitte mitmekümne kordistunud. Samuti ei ole IT väärtus omaette, vaid osa ärist, äri võimaldaja, äri arendaja, mis tähendab, et infoturve ei tohi nõuda liialt suuri kompromisse kasutatavuse arvelt ning aeglane IT on katkine IT.

Olukorras, kus piltlikult öeldes kõik pallid peavad kogu aeg õhus olema, aga käsi on vähe, ei saa lootma jääda üksiklahenduste peale. Tänane IT- või (sisesta valdkond/tase siia)juht peaks ressursside nappuses lähtuma sellest, et inimene peaks tegema ainult seda, mida masin või teenusepakkuja ei saa teha. See tähendab võimalikult palju automatiseerimist, tarka seadistust, aga ennekõike ülevaatlike, kõikehõlmavate, keskelt hallatavate lahenduste kasutamist.

Näiteks, ideaalis jõuavad andmed pahavara tõrjest, spämmifiltrist, tulemüürist, sandboxist, kommutaatorist ja tugijaamast, loetava ja ülevaatlikuna kesksesse konsooli ning need lahendused on sealtsamast ka hallatavad. Veel parem, kui kogu süsteem tervikuna intsidendile ka automaatselt reageerib.

See on vaid üks näide. Turul on igas valdkonnas mitte nii häid, häid ja väga häid lahendusi. Kõige paremad lahendused ei alati omavahel koostöövõimelised, mistõttu neid koos kasutades ei pruugi saada parimat võimalikku tulemust. Vahel annavad üks parim ja kaks head lahendust ühelt tootjalt kokku parema tulemuse, kui kolm kokkuklopsitud parimat erinevatelt. Omavahel mittesuhtlevad lahendused suurendavad infomüra, millest signaali eristamiseks on vaja oluliselt rohkem inimressurssi. See aga on ressurss, mida meil piisavalt ei ole. Inimeseni peab jõudma masinatelt võimalikult konkreetne info ja vähene müra, et hoida kokku väärtuslikku inimressurssi ning vältida otsustusvigu.

Tauno Telvik esineb 26. septembril toimuval Infoturbe Konverentsil 2018 ettekandega "Mille eest ma maksan?" ja räägib, kuidas jõuda parema infoturbeni. Lisaks selgitab ta, millistele küsimustele peaks vastama ja millist loogikat kasutada, et jõuda turbeprobleemide lahendamisel soovitud tulemuseni.

Rohkem infot konverentsi ja teiste esinejate kohta leiab SIIT!

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755