Digipimedalt riigilt nõutakse kümneid miljoneid eurosid

Tanel Padar
Kohtuasjaga on ühinenud ka laulja ning muusik Tanel Padar.

Eesti loomeinimesi esindavad üheksa organisatsiooni nõuavad saamata jäänud kopeerimistasud summas 38 miljonit eurot kohtu kaudu sisse riigilt, kuna valitsus pole digiajastuga kaasas käinud.

Igal Euroopa Liidu riigil on kohustus luua mehhanism, mis aitab kõigilt tänapäevastelt andmekandjatelt ja salvestusfunktsiooniga seadmetelt kokku koguda loomeinimeste õiguspärane tasu. Pea kõik riigid kasutavad süsteemi, kus isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu kogutakse süsteemiga, kus tasu on juba seadme hinnas.

Sarnane süsteem on autoriõiguse seaduse järgi ka Eestis, kuid valitsuse määrus, mis peab nimetama kõik turul olevad salvestusseadmed ja -kandjad, on jäetud aastaid kaasajastamata, sisaldades vaid VHS-kassetti, makilinti ja CD–plaati. 

"Autori, esitaja ja fonogrammitootjana tunnen nii mina kui ka minu kolleegid, kuidas lintkasseti ajastusse kinni jäänud valitsuse määrus on meilt ära võtnud ühe võimaluse, kuidas muusika loomist mujal Euroopas rahastatakse," lausus esitajate liidu juhatuse liige Tanel Padar.

"Valitsuse poolt pakutud võimalus koguda tasu helikassett-makkidega tehtud salvestuse eest, on tegelikult sama kui saarte vahel sõitvatel praamidel oleks autopileti müümise asemel lubatud võtta tasu ainult hoburakenditelt," lisas ta.

Loomeinimeste õigust hüvitisele on kinnitanud riigikohus 2016. aasta otsusega, mis tõdes, et valitsuse tegevusetus ELi direktiivis nõutud õiglase tasu tagamisel on õigusvastane. Probleem on kestnud aastast 2006 ning lahendust ei ole tänini.

Kohtusse mindi saamata jäänud tasude pärast aastatel 2014-17, kuid olukord, kus Eesti loomeinimesed vastupidiselt oma Euroopa kolleegidele digi-ja nutiseadmetelt tasu ei saa, paraku jätkub.

Üheksa loomeinimesi ühendavat organisatsiooni loodavad, et valitsus suudab leida üksmeele ja e-riigile kohaselt tasude kogumise digiseadmetelt sel aastal ellu viia, et nad ei peaks ka järgnevatel aastatel oma liikmete kaitseks tagantjärele kohtu kaudu õiglast hüvitist nõudma.

Ainukese euroliidu liikmesriigina on Soome korraldanud hüvitamise läbi riigieelarve, makstes isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitisena pea 11 miljonit eurot aastas.

ELi liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta, seda koguti kõikide salvestusfunktsiooniga seadmetelt ja kandjatelt. Eestis on vastav näitaja 0 eurot, kuna seadmeid ja kandjaid, mida inimesed tehnoloogiaajastul kasutavad, ei ole lisatud 2006. aastast muutumatuna püsinud valitsuse määrusesse, mis ongi kohtussepöördumise põhjus.

Autoriõiguse seaduse järgi peaks 10% laekunud hüvitustest minema sihtotstarbeliselt läbi kultuuriministeeriumi kultuuriprojektide toetuseks. Kuna Eestis süsteem käib valitsuste tegematajätmise tõttu tühikäigul ja kogutav summa 0 eurot inimese kohta, on jäänud aastaid ka see kultuurirahastuse võimalus kasutamata.

Kahju suuruse arvutamisel on loomeinimeste organisatsioone esindava vandeadvokaadi, advokaadibüroo PwC Legal partneri Priit Lätti sõnul aluseks võetud kehtiv autoriõiguse seadus, kus on kirjas tasude määrad salvestusseadmetele ja -kandjatele, kohandades seda ka uuemale tehnoloogiale ja võttes arvesse teiste riikide praktikat. Seadmete ja andmekandjate müügimahud oleme kokku arvutanud statistikaameti väliskaubanduse väljavõtete alusel.

Loomeinimeste õigust hüvitisele perioodi 2010-13 eest on kinnitanud riigikohus 2016. aasta otsusega. Priit Lätti sõnul on seega loomeinimestel õigustatud samadel alustel nõuda tasu ka edasiste perioodide eest, kuna valitsus pole oma viga parandanud.

Perioodil 2014-17 tekkinud kahju hüvitamise taotluse esitasid oma liikmete eest valitsusele ning seejärel kohtusse üheksa kahju saanud loomeinimesi ühendavat organisatsiooni: autorite ühing, näitlejate liit, lavastajate liit, lavastuskunstnike liit, interpreetide liit, heliloojate liit, esitajate liit, fonogrammitootjate ühing ja audiovisuaalautorite liit.

Taustainfo

· Justiitsministeeriumi tellitud ja Turu-Uuringute ASi poolt 2016. aastal läbi viidud küsitlus Eesti elanike harjumuste kohta teoste kopeerimisel jõudis järeldusele, et 41% vastanutest olid teinud muusikast audiosalvestusi ning 33% salvestusi audiovisuaalsest sisust. Uuringu kohaselt olid inimesed muusikateoseid kopeerinud või salvestanud enim sellistele salvestuskandjatele nagu süle- või lauaarvuti sisesele kõvakettale (57%), mobiili- või nutitelefoni (49%), USB-mälupulgale (37%) ning CD-le 24%. Hetkel kehtivas ja 2006. aastast muutumatuna püsinud vabariigi valitsuse määruses sisaldub nendest vaid CD.

· Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta infoühiskonnas (infoühiskonna direktiiv) artikli 2 kohaselt peavad liikmesriigid andma muuhulgas autoritele nende teoste osas, esitajatele nende esituste salvestuste osas, fonogrammitootjatele nende fonogrammide osas ning filmide esmasalvestuste tootjatele nende filmide originaali ja koopiate osas ainuõiguse lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult.

Samas on infoühiskonna direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt liikmesriikidel õigus reprodutseerimisõiguse osas näha ette erand mis tahes kandjal reproduktsioonide osas, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste omajad saavad õiglase hüvitise. Liikmesriigil tuleb luua mehhanism, mis tagaks raha õiglase hüvitise saamiseks, st infoühiskonna direktiivi eesmärgi täitmise.

· Eesti on reproduktsiooniõiguse osas infoühiskonna direktiiviga lubatud erandi ette näinud autoriõiguse seaduses, mille § 26 lg 1 järgi on autoril, samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu, kui teost või fonogrammi reprodutseeritakse isiklikeks vajadusteks autori nõusolekuta (nn tühja kasseti tasu).

· Turul kasutusel olevate salvestavate seadmete ja infokandjate loetelu ja tasude määra arvestuse peab vastavalt autoriõiguse seadusele kirjeldama valitsus määrusega (kehtib 17.01.2006 määrus nr 14 "Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimise tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja –kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord").

See määrus on aga kaasajastamata ning toob jätkuvalt kahju kultuuritegelastele ja kultuurile tervikuna. Seadusandja poolt autoriõiguse seaduse paragrahvidega 26-27 ette nähtud autoritasude süsteemi on valitsus oma tegevusetusega välja suretanud, kuna autoritasude kogumise saldo ainuüksi pärast administreerimiskulude mahaarvamist on selgelt negatiivne alates 2014. a – see on pretsedenditu olukord kogu Euroopas.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

DERIVCO IS LOOKING FOR A SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

17. november 2018

PASSWARE is looking for an OPERATIONS' MANAGER

Manpower OÜ

30. oktoober 2018

Teabevara