Autor: Indrek Kald • 28. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ministri sõnul on riigiasutuste käsutuses kahte tüüpi andmeid. "Ühelt poolt iga inimesega seotud info, mida avalikkusega kahtlemata jagada ei tohi ja mille säilitamisele kehtivad omad reeglid. Lisaks on aga riigil väga suur hulk andmeid, mis puudutavad üldiseid trende ja praktilist infot meid ümbritseva keskkonna kohta. Olgu selleks andmed loodusolude kohta, liikluses toimuvast, aga ka Eesti ärikeskkonda puudutav info ning sotsiaalsed trendid," selgitas ta.

"Kui teeme näiteks teekvaliteedi näitajate, liiklusõnnetuste ja ühistranspordi kasutusmustrite info avalikuks, saavad ettevõtted seda rakendada näiteks oma taksoteenuse pakkumisel või kaubavedude korraldamisel," lisas Tammist.

Kuus aastat tagasi võeti vastu avaliku teabe seaduse muudatused, mis kohustavad riigiasutusi tegema kõik anonüümsed andmed huvilistele kättesaadavaks. Seadusemuudatus sai ettevõtjaid ühendavalt teenusmajanduskojalt tol aastal ka parima seaduse tiitli.

"Kahjuks on sellesse edumeelsesse seadusemuudatusse senini suhtutud riigiasutustes pigem passiivselt. Täna oleme silmitsi probleemiga, kus riigi kogutud andmed leiavad vähest kasutust, sest nad ei ole tegelikult kättesaadavad. Hoolimata seadusest, on väga vähesed riigi andmed avalikult internetis ligipääsetavad," märkis Tammist.

Kättesaadavuse parandamiseks avati riigiportaal opendata.riik.ee. Ent ministri sõnul ei pea andmete kättesaadavaks tegemine piirduma vaid avaliku sektoriga. "Protsessi tuleks kaasata ka ülikoolid ja erasektor. Nii soodustame intensiivsemat koostööd huvigruppide vahel, paremat tulemuste tõlgendamist, suurendame läbipaistvust ja laiendame teadusprojektide fookust," kinnitas ta.

Avaliku- ja erasektori koostöö näitena tõi Tammist välja Eesti ettevõtte PlanetOS, mille loodud avalikus andmekeskkonnas on kaardistatud pea kogu maailma keskkonnaandmed. "Kasutades ära andmeid ja andmeteadust, on võimalik edendada äriprotsesse, alates uute toodete turule toomisest kuni teenuste optimeerimiseni. Juurdepääs avaandmetele on väärtuslik ettevõtetele kuna tagab neile juurdepääsu suurandmetele ja võimaluse neid analüüsida, mis varasemalt oli võimalik vähestel suurettevõtetel," selgitas Tammist.

"Kui me tahame ka edaspidi olla maailmas teedrajav e-riik, mis on suunatud arengule ning toetab ettevõtluse kasvuvõimalusi, siis peame avaandmeteks sobivad andmed avalikult kättesaadavaks muutma: kogu avalikus sektoris ja esmavõimalusel," kinnitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Eile toimus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, MTÜ Open Knowledge Estonia ja riigi infosüsteemi ameti koostöös avaandmete foorum.