Autor: Aali Lilleorg • 30. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ITLi presidendi Ivo Suursoo sõnul oli 2017 hea aasta, kus ettevõtete koondkasum taas tõusis eelneva aastaga võrreldes, mis tähendab, et võistluses – kas käibekasv või palgaralli, sai 2017 aastal võitu käibekasv. „Statistika vastab siin minu tunnetusele, et palkadega oleme jõudnud IKT sektoris tasemele, kus kiiret lühiajalist kasvu enam ei tule, oleme ehk liikumas mõõduka palgakasvu faasi, kus aluseks saab olla kasumlikkuse kasv,“ lisas Suursoo. Lisaks täpsustas ta, et käibekasvu potentsiaali peaks ka olema ja julgeb arvata, et kasvutempo peaks pisut kiirenema, sest endiselt on Eesti erasektori digitaliseerituselt EL-i tagumiste hulgas.

Mitmed näitajad on üle Eesti keskmise

Äripäeva infopanga poolt koostatud konkurentsiraporti alusel on andmetöötluse valdkonnas on üle 70 000 eurost aastakäivet näidanud ettevõtete arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Kui veel 2014. aastal oli selliseid ettevõtteid 40, siis 2017. aastaks oli see arv tõusnud 67ni. Ka sektorisse lisanduvate uute ettevõtete arv on näidanud tõusu. Viimase nelja aastaga on iga-aastaselt loodud uute ettevõtete arv peaaegu kahekordistunud.

Andmetöötluse valdkonna konkurentsiraport annab põhjaliku ülevaate valdkonna üldistest trendidest ja pakub erinevate näitajate põhjal moodustatud edetabeleid. Nii saab kiirelt analüüsida, kus on kellegi tugevused-nõrkused ja kuidas enda ettevõtte positsioon teistega võrdluses paistab. Raporti valimisse on kaasatud 80 ettevõtet, kelle käive ajavahemikus 2014-2017 küündis vähemalt ühel aastal 70 000 euroni. Konkurentsirapotit saab osta SIIT.

Varasema aastaga võrreldes on tublisti paranenud nii sektori ettevõtete koondkäive kui ka –kasum, kuid kasumlikkus on viimasel aastal langustrendi näidanud. Käiberentaablus on vähenenud ühe protsendipunkti võrra aastas, jõudes 2017. aastaks 13,5%ni. Siiski ületab sektori ettevõtete käiberentaablus Eesti keskmist (6,1%) enam kui kahekordselt.

Sektori töötajate keskmine palk tõusis 10,7% võrra 1761 euroni. Eesti keskmist palgatõusu (6,5%) ületas sektori palgatõus rohkem kui nelja protsendipunktiga ning Eesti keskmisega (Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2017. aastal 1221 eurot) võrreldes maksid sektori ettevõtted 44% võrra kõrgemat töötasu. Tööjõukulude määr on jäänud varasema aastaga võrreldes enam-vähem samale tasemele.

Andmetöötlusega tegelevate ettevõtete töötajate arv oli 2017. aastal 666. Varasema aastaga võrreldes kerkis töötajate arv 12,3% ehk 73 töötaja võrra. Töötajate arv on viimasel kolmel aastal tublisti kasvanud, kusjuures kõige enam ehk ligi 35% võrra tõusis see 2016. aastal. Paljuski oli see tingitud sektori suurima töötajate arvuga ettevõtte Saule IT Services OÜ pildile ilmumisest.

Sektori poolt teenitud kasum töötaja kohta väljus 2016. aastal aset leidnud järsust langusest ning näitas 2017. aastal taas tagasihoidlikku kasvu, kerkides aastases võrdluses 1,7% võrra 11 253 euroni. 2016. aastal tingis järsu töötaja kohta teenitud kasumi languse sektori ettevõtete erakordselt suur tööjõu juurdekasv. Valimisse võetud ettevõtete kasum töötaja kohta ületab Eesti keskmist peaaegu 50%ga.

Andmetöötluse valdkonnas tegutsevate ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta on üle 39 500 euro ning 2016. aastaga võrreldes on see kerkinud 8% võrra. Valimisse võetud ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ületab Eesti keskmist 38%ga.

Kes on tipud?

2017. aasta oli sektori suurtele ettevõtetele väga edukas. Mitte ühtegi 15 suurimat käivet näidanud ettevõttest ei tabanud käibe langemine. Keskeltläbi jäi ettevõtete aastane käibekasv 5% ja 20% vahele, kuid oli ka ettevõtteid, mis kasvasid oluliselt kiiremini. Nt Heathmont OÜ käive kasvas aastaga ligi 3,7 korda ja BRS Networks Baltic AS-i käive kasvas üle kahe korra.

Sektoris on üks tugev liider – FastVPS Eesti OÜ, mille käive ulatus 2017. aastal peaaegu 6 miljoni euroni ja see moodustab andmetöötluse sektori kogukäibest 10,6% ja kogukasumist lausa 21,3%.

Ettevõte loodi 2011. aastal ning on spetsialiseerunud hostingu-teenuste osutamisele nii era- kui ka äriklientidele üle kogu maailma. Enamus kliente asub Vene Föderatsiooni, Ukraina, Valgevene ja Euroopa Liidu territooriumil. Renditakse füüsilisi servereid ja virtuaalseid servereid, samuti tarkvara ning osutatakse tehnilise toe teenuseid. Ettevõtte käive kasvas aastaga 6,9% ehk ligi 384 000 euro võrra. Kõige rohkem kasvas müük Küprose, Eesti ja Läti suunal. Samal ajal toimus oluline langus Malta suunalises müügis. Aastal 2018 plaanib ettevõte oma kliendibaasi laiendada peamiselt oma traditsioonidel turgudel ning jätkuvalt suurendada turuosa EL-is.

1. Fastvps Eesri OÜ 5,97

2. Ecofleet Eesti OÜ 3,95

3. Zone Media OÜ 3,67

4. Realeyes OÜ 3,58

5. Directo OÜ 3,49

6. Heathmont OÜ 3,14

7. Support Services AS 2,79

8. Saule IT Services OÜ 2,7

9. Telema AS 2,26

10. Geogals OÜ 1,49

Kasumi TOP 5 moodustavad Fast Eesti OÜ, Directo OÜ, Geogoals OÜ, Telema AS ja Zone Media OÜ.

Allikas: Äripäeva infopank

Kõige rohkem ehk ligi 2,3 miljoni euro võrra kasvas varasema aastaga võrreldes Heathmont OÜ käive. 2004. aastal loodud ettevõtte põhitegevuseks on turundusteenuse ja veebipõhiste lahenduste pakkumine. Lisaks on välja töötatud mitmed tööriistad ja mudelid otsingumootori optimeerimiseks ja sotsiaalmeedia turunduseks. Varasema perioodiga võrreldes kasvas ettevõtte käive enam kui kolm korda ning see oli tingitud ettevõtte põhilisele ekspordisihtriigile Seišellidele müüdava teenuse eest saadud müügitulu ligi viiekordsest kasvust.

15 sektori suurimast ettevõttest teenis 2017. aastal kahjumit üks ettevõte – Realeyes OÜ, mille kahjum ulatus üle 2,8 miljoni euro. Ettevõte asutati 2009. aastal ning selle põhitegevusalaks on emotsioonide mõõtmine veebikaamerate abil ning vastavalt kogutud andmete analüüs paremate turundusotsuste tegemiseks. Klientideks on juhtivad brändid, agentuurid ning meediafirmad peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Võrreldes varasema aastaga süvenes ettevõtte kahjum ligi 1,6 miljoni euro võrra ning see viib ettevõtte ka enim kasumit kaotanud 21 ettevõtete edetabeli juhiks. Kahjumi süvenemine on peamiselt tingitud alltöövõtu eest välja makstud tasude suurenemisest ligi 1,6 miljoni euro ulatuses

Samas oli möödunud aastal kõige rohkem varasid Realeyes OÜ-l. Ettevõtete varade maht ulatus ligi 9,7 miljoni euroni ning ületas teiste sektori ettevõtete varade mahtu kahe- või enamakordselt.

Kõrgeimat keskmist töötasu maksvate ettevõtete edetabelit juhib 8 töötajaga Realeyes OÜ, kusjuures aastaga tõusis ettevõtte palk 11%. Keskmine brutotöötasu ettevõttes ulatus 2017. aastal 8732 euroni. Ettevõte ostab suurema osa tööst alltöövõtu korras sisse ning seetõttu võib eeldada, et ettevõtte bilansis näidatakse vaid kõrge keskmise palgaga spetsialiste.

(töötajaid rohkem kui 4)

1. Realeyes OÜ 8732 (8 töötajat)

2. Grabcad OÜ 3312 (13 töötajat)

3. Hebs Digital OÜ 2920 (18 töötajat)

4. Zome Media OÜ 2561 (28 töötajat)

5. Directo OÜ 2519 (25 töötajat)

Allikas: Äripäeva infopank

Sektoris on vaid üks 100 töötajaga ettevõte – Saule IT Services OÜ, kus töötab ligi 15% kõigist sektori töötajatest. Varasemal aastal ei olnud sektoris ühtegi üle 100 töötajaga ettevõtet. Oma emafirmale Jeynard Investments LTDle erinevaid teenuseid osutav Saule IT Services OÜ teenused hõlmavad tehnilise toe pakkumist, kliendituge, disaini ning samuti spordiandmete statistikat. Ettevõte loodi 2015. aastal ning 2017. aastal töötas seal 100 töötajat. Varasema aastaga võrreldes tõusis ettevõtte töötajate arv 22 võrra ning see viis ettevõtte aastaga enim töötajaid juurde palganud ettevõtete edetabeli teisele kohale. Töötajate arvu suurendamine oli seotud ettevõtte tegevusmahtude kasvuga.

Aastaga suurenes kõige enam ehk 26 inimese võrra Heathmont OÜ töötajaskond. Ettevõte kirjutab oma aruandes, et 2017. aasta oli ettevõttele väga edukas. Kahekordistunud töötajate arv aitas kaasa müügitulu enam kui 300% suurusele kasvule.

Heathmont OÜ-l on olnud 2018. aasta suurimad muudatused töömaksudes (MTA andmed 1. ja 2. kvartali kohta). Ettevõtte 2017. aasta I poolaasta tööjõumaksud on võrreldes 2017. aasta I poolaasta näitajaga tõusnud ligi kolm korda 750 000 euroni. Tööjõumaksude kasv on tingitud töötajate arvu olulisest suurenemisest. Kui ettevõttes oli 2017. aasta II kvartalis 70 töötajat, siis 2018. aasta II kvartaliks oli see arv kasvanud 89 peale.

8 ettevõtet ohumärgiga

Infopanga andmetel on 2017. aasta majandusaasta aruanne esitamata jäänud 8 ettevõttel. Kindlasti on siin mõnel juhul ka objektiivseid põhjuseid, kuid infopanga hinnangul on see üldjuhul märk suhteliselt kehvast tulemusest, mille avalikuks saamist üritatakse edasi lükata, või siis lihtsalt lohakusest, mis varem või hiljem viib ka kehva majandustulemuseni.

Kõige suurem 2017. aasta majandusaasta aruannet mitte esitanud ettevõte on MTM-Medical Technology Management OÜ. Ettevõte loodi 2010. aastal ning selle põhitegevuseks on andmesisestusteenuse pakkumine, IT lahendused ja programmide koostamine. Kuigi ettevõte on registreeritud Eestis, toimub ettevõtte tegevus vähemalt 2014. aasta aruande järgi Ameerika Ühendriikides. MTM-Medical Technology Management OÜ võitis 2014. aasta Äripäeva IT-ettevõtete TOPi. Ettevõte on jätnud viimasel kolmel aastal majandusaasta aruanded esitamata ning on ka 2018. aasta juuli lõpu seisuga sektori suurim maksuvõlglane.

Juhtide ootused optimistlikud

Äripäeva infopank viis septembri keskel Eesti andmetöötluse valdkonnas tegutsevate ettevõtete juhtide seas läbi lühikese küsitluse, kus uuriti, milliseid arenguid tuleviku osas nähakse. Vastustest ilmnes, et sektori esindajad on tuleviku osas vägagi optimistlikult meelestatud. Kõik küsitletud juhid usuvad, et nende ettevõtte müügitulu kasvab järgmise 12 kuu jooksul ning kõik arvasid, et kasvuprotsent võiks olla 10 või enam protsenti.

Ettevõtjad on altid ka oma töötajate palkadesse panustama. Tervelt 90% küsitletud ettevõtetest näeb võimalust järgmise 12 kuu jooksul oma töötajate palku tõsta ning 2/5 on valmis palku tõstma vähemalt 10% ulatuses.

Küsitletud ettevõtete esindajad näevad ootuspäraselt kõige enam vajadust ja võimalust investeerida töötajatesse ja tootearendusse. Teiste võimalike investeerimisvõimalustena nimetati ära ka investeeringud tarkvarasse, müügivõimekuse suurendamisse ning töötajate töökeskkonna parandamisse. Kolmandik juhtidest toob sektori arengut enim takistava tegurina välja oskustööjõu puuduse ja samas iga neljas juht ei näe ühtegi tegurit, mis võiks tema ettevõtte arengut takistada.

Valdkonna konkurentsiraport on koostatud 2017. a majandusaruannetes esitatud andmete baasil. Lisaks kajastuvad analüüsis Eesti Maksu- ja Tolliameti 2018. esimese poolaasta andmed. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille müügitulu vähemalt ühel aastal vahemikus 2014-2017 aastal ületas 70 000 eurot. Andmetöötluse valdkonnas on vaatluse all info ja side sektori ettevõtted, mis on oma tegevusalaks märkinud EMTAK koodi 63111, mis on andmetöötlus, veebihosting ja veebiportaalide jms tegevused. Raporti sisu kohta saab ülevaate SIIT.