Autor: Hando Sinisalu • 15. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raul Rebane
Foto: Andres Haabu

Raul Rebane: pooled inimestest on uuendustele alati vastu

Meie e-valimised on hea näide selle kohta, kui aeglaselt väga mugav lahendus tegelikult omaks võetakse, rääkis ITuudistele antud intervjuus 19. oktoobril toimuval IKT Aastakonverentsil kõnelev kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

Järgneb intervjuu Raul Rebasega.

Kuidas müüa “tavainimesele” keerulist teenust või toodet – nagu näiteks IT lahendust? Enamasti on häda selles, et müüja räägib erialakeeles ja ostja ei saa sellest aru.

Raul Rebane esineb 19. oktoobril toimuval IKT Aastakonverentsil "Digipööre" ettekandega

"Kuidas kommunikeerida keerulisi IT- teemasid avalikkusele?". Tutvu programmiga ja pane end kohe kirja SIIN!

Klappima peavad sihtgrupp ja teksti arusaadavuse tase. Tihti juhtub see, et spetsialistid ei oska lihtsustada ja ülehindavad auditooriumi teadmisi. See probleem on kõikides valdkondades, nii juristide, IT-meeste kui arstide seas. Nad oma sisemise sõnavaraga niivõrd harjunud, kuigi iga neljas võib olla võõrsõna või ainult spetsialistidele arusaadav termin.

Kunst on panna klappima auditooriumi arusaamise tase ja esitatava teksti tasand.

Kahtlemata on olemas ka ealised iseärasused, IT-projektide puhul kindlasti. Kui müüja on noor ja ostja vanemast põlvkonnast, siis on ka seal kommunikatsiooniprobleem.

Kui oled näiteks kõrgetasemeline IT-spetsialist, siis tuleb ette kujutada auditooriumi võimet sinu teksti vastu võtta.

Tuleb aru saada, kas minnakse rääkima Eesti Televisiooni hommikuprogrammi, raadiouudistesse või konverentsile, kus on spetsialistid koos. Kõikide kohtade rääkimistasandid on erinevad.

Kas auditooriumi arusaamise võimet saab ka kuidagi testida?

Jah, ikka. Komplitseeritumate juhtumite puhul nagu näiteks valmiskampaaniad, on selleks fookusgrupid - näiteks gümnaasiumi 11. klass või pensionäride klubi, sõltub, millist sõnumit tahan edastada ja selles kogu kunst seisnebki, et rääkida auditooriumile arusaadavas keeles, vormis ja keerukuse astmes.

Praegusel ajal ülehinnatakse selgelt auditooriumi teadmisi. Näiteks noorema põlvkonna inimesed räägivad, et tänapäeval keegi enam telekat ei vaata ja nüüd vaadatakse kõike telefonist, see on absurd. Statistika absoluutselt ei tõesta mingisugust ülikiiret liikumist, inimeste vastuvõtuvõimetel on olemas piirid ja sellest kavatsen ka reedesel konverentsil rääkida.

Inimesed jaotatakse vastavalt vastupanuvõimele viide gruppi ja 50% inimestel on esimene vastus igasugustele uuendustele “kindlalt ei”. See on pool elanikkonnast! Kohe automaatselt ollakse algul vastu.

Äärmiselt huvitav on skeem, kuidas liigub info grupilt- grupile. Kuidas räägitakse üks või teine grupp ära, ükskõik mis uue tehnilise vidinaga tegu, alates mobiiltelefonist või see, et õpitakse viipekaardiga maksma või loobuma Swedbanki paroolikaartidest.

Kaua see kohanemine aega võtab?

Igal juhul tuleb arvestada ajakuluga. Mobiil on selles mõttes hea näide - viis ja pool aastat kulus selleks, et 9% elanikkonnast hakkaks telefone kasutama. Järgmised 34% tulid kahe ja poole aastaga.

Progressiivseid inimesi, kes aktsepteerivad uuenduse esimesel etapil, on ca kuni 16%. Järgmisel etapil võtab uuenduse omaks ca 50% inimestest. Aga lõpuks jääb järele ikka veel 15-16% inimestest, kes nii kaua kui võimalik uuendustele vastu on.

Meie e-valimised on hea näide selle kohta, kui aeglaselt väga mugav lahendus tegelikult omaks võetakse.

Kui nüüd proovida seda jõuga teha ja vanamoodne lahendus lihtsalt ära lõpetada...

Teoreetilisel on see võimalik, aga igal juhul tuleb arvestada, et ühiskonnas tekib probleeme, vastuseise, proteste ja arvestada tuleb tehnoloogilise mugavuse ja ühiskondliku vastuseisu plusse ja miinuseid.

Kui ikka kutsuda esile mingisugune väga raevukas muudatus nii, et ühiskond ei ole valmis seda vastu võtma, siis võib ka tõsisemaid asju juhtuda.

Kas kuidagi on võimalik vastuvõtuvõimet kiirendada ka?

Kindlasti! Kuna ühiskondlik soodumus Eestis oli 90ndatel niivõrd hea, tiigrihüpe ja arvutiseerimine muutus rahvuslikuks ideoloogiaks, siis Eesti selles osas on olnud väga kiire. Võime uhked olla. Me oleme väga eesrindlikud aga loomulikult kestab protest mingites asjades tänaseni.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755