Autor: Aali Lilleorg • 18. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paar aastat tagasi oma peakontori Eestisse kolinud Itaalia juurtega IT-ettevõtte Wildix tootearendus toimub aastaid Ukrainas, Odessas. Tänaseks on nende arenduskeskus Musta mere ääres kasvanud juba ligi 100 töötaja suuruseks. Ettevõtte juhi ja omaniku Stefano Osleri sõnul võib Ukraina olla huvipakkuv ka Eesti keskmistele ettevõtetele, kes plaanivad IT-arendusele suuremat rõhku panna.

“Head arendusmeeskonna inimesed on haruldane ressurss ja tänapäeval kõikides riikides keeruline leida. Kas te teate mõnda töötut tarkvaraarendajat? Seetõttu on just eelkõige spetsiifiliste oskustega tööjõu puudus see, mis sunnib ettevõtteid palkama omale häid inimesi maailma eri paigust. Meil on arendajaid Eestist, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt, Indiast ja Kasahstanist, suurim keskus asub Odessas,” rääkis Osler.

“Ka Ukrainas ei ole vaatamata oma suurusele enam piisavalt tarkvaraarendajaid. Viimasel neljal-viiel aastal on paljud Ukraina IT-spetsid läinud tööle USAsse, Kanadasse, samuti erinevatesse Euroopa riikidesse. Samaaegselt suureneb kohalikul tööjõuturul arendajate osas nõudlus nii välisinvestorite kui ka Ukraina enda IT-ettevõtete ja start-upide poolt,” selgitas Wildixi juht olukorda Ukraina tööjõuturul.

Osleri sõnul on tänasel päeval Ukrainas nõudlus arendajate osas kindlasti suurem kui pakkumine ja mõnede oskuste osas võib ka palgatase olla sama või isegi suurem kui Lääne-Euroopas. Tervikuna on lihtsamate tarkvaraarendustööde hinnatase Ukrainas siiski veel mõnevõrra soodsam kui Eestis. “Peamine erinevus, millega peab arvestama, on see, et Euroopas on IT-arendus paljuski välja kasvanud suurettevõtete seest, Ukrainas on aga turu arengut juhtinud eelkõige suured välistellijad. See tähendab, et Ukraina arendajad on palju rohkem sügavuti spetsialiseerunud konkreetsele valdkonnale ja võivad tänu sellele küsida ka suuremat tasu. Samas on Ukrainas Euroopa Liidu riikidega võrreldes palju vähem kogemust suuremate IT-projektide juhtimisel ja ärilise fookuse seadmisel,“ ütles Osler. Ukraina puhul tuleb Eesti ettevõtetel arvestada, et IT-meeskondade töökultuur on pigem lähedane USAle kui Euroopale.

Osleri hinnangul peab Ukrainas kohe oma arendusmeeskonna loomisel arvestama, et see võib tähendada investeeringut mahus miljon eurot või isegi rohkem. “Keskmistel ja väiksematel Eesti ettevõtetel tasub esmalt leida endale kohalik IT-outsourcinguga tegelev keskmise suurusega partner ning siis tihendada samm-sammult koostööd. Kindlasti on oluline, et IT-arenduse fookus ja ärilised eesmärgid oleks ettevõttel endal hästi paigas, sest muidu on keeruline teisest riigist arendusteenust sisse osta,” arvas Osler.

Wildixi juhi sõnul on väiksematel ettevõtetel paari hea arendaja leidmiseks võimalus Ukrainast endale Eesti IT-arendaja tööviisaga inimeste Eestisse palkamine. “See on lahendus, mida tasub kindlasti kaaluda. IT-inimeste Eestisse toomine on kindlasti ka riigi majandusele laiemalt hea. Järjest enam hinnatakase riike ja piirkondi selle järgi, kui palju seal häid IT-arendajaid on. Oluline on sealjuures ka kvantiteet, mitte ainult kvaliteet. Mida rohkem sul riigis arendajaid on, seda paremini läheb ka majandusel tervikuna. See on riikide jaoks nagu uus kuld, mille järgi on suur nõudlus kogu maailmast,” ütles Stefano Osler.