Autor: Indrek Kald • 23. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Vähemalt selliselt, nagu neid mõjutati USA presidendivalimistel või Brexiti puhul, ma usun, et enam võimalik mõjutada ei ole. Sotsiaalmeedia platvormid on eneseregulatsiooni korras rakendanud vastavaid meetmeid. Nii Twitter kui ka Facebook on kustutanud miljoneid kontosid, st libakontosid, mida saab kasutada desinformatsiooni kiireks levitamiseks. Olen veendunud, et taoliselt, nagu on üritatud valimisi mõjutada, seda enam teha ei saa,“ kommenteeris Ansip täna Äripäevale.

Tema sõnul peab välistama, et mingi sotsiaalmeediaplatvormi informatsiooni põhjal koostatakse võimalike valijate profiile. „Selge see, et iga inimese privaatsust tuleb kaitsta. Selleks, et inimese kohta kogutud andmeid valimiste eesmärgil kasutada, selleks peab loomulikult olema küsitud inimeselt eelnev nõusolek,“ lisas Ansip.

Briti turuanalüüsifirma Cambridge Analytica sattus märtsis avalikkuse tähelepanu alla, kui meedia teatas, et USA tänase presidendi Donald Trumpi kampaaniameeskonna poolt 2016. aastal palgatud firma varastas Facebooki kasutajaandmeid, et tarkvara abil Ühendriikide valijaid mõjutada.

Facebooki andmeil sattusid Cambridge Analytica kätte kuni 87 miljoni inimese andmed. Neist üle 70 miljoni olid ameeriklased, 2,7 miljonit eurooplased ning enam kui 5500 eestlased.

Facebooki asutaja ning suuromanik Mark Zuckerberg on pidanud juhtunut selgitama nii USA kongressile kui ka europarlamendi ees. Mai alguses teatas Cambridge Analytica, et lõpetab tegevuse ja kuulutab end maksejõuetuks.

Europarlamendis valmis juhtunu kohta raport

Täna Strasbourgis europarlamendis toimunud arutelul osales Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Vera Jourova. Ta selgitas küsimust ka parlamendi raporti valguses.

Raport eeldab, et kõik internetiplatvormid tagaksid tegevuse täieliku vastavuse ELi andmekaitseõigusele, sh isikuandmete kaitse üldmäärusele, ning aitaksid kasutajatel mõista, kuidas nende isikuandmeid suunatud reklaamimudelis töödeldakse.

Samuti on parlament raporti heakskiitmisel seisukohal, et digiajastu nõuab valimisseaduste kohandamist uue digitaalse reaalsusega, ning soovitab, et tavapäraseid (võrguväliseid) valimistagatisi – nagu reeglid, mida kohaldatakse valimisperioodi poliitiliste teadaannete, valimistega seotud kulude läbipaistvuse ja piirmäärade, valimisreklaamikeelu järgimise ning kandidaatide võrdse kohtlemise suhtes –, tuleks kohaldada ka internetis.

Facebook andis USAs hiljuti lubaduse kontrollida poliitiliste reklaamide identiteeti, asukohta ja sponsorit. Europarlamendi raporti järgi suurendab see läbipaistvust ja aitab võidelda välismaiste osalejate valimistesse sekkumise vastu. Ühtlasi nõuab parlament, et Facebook kehtestaks poliitreklaamile samasugused nõuded ka Euroopas ning kutsub liikmesriike üles kohandama vastavalt oma valimisseaduseid.

ELi andmekaitseõiguse kohaselt peab olema keelatud poliitiline ja valimistega seotud profiilianalüüs, sh internetikäitumisel põhinev analüüs, mis võib avaldada poliitilisi eelistusi, kuna see puudutab poliitilisi ja filosoofilisi tõekspidamisi.

Ka tuletas europarlament meelde Facebooki lubadust võimaldada sõltumatutele teadlastele juurdepääsu väidetava valimismanipulatsiooni andmetele. Parlament loodab, et neid teavitatakse enne selle aasta lõppu peamistest järeldustest ja pakutud lahendustest.

Raporti kohaselt soovib europarlament, et et Facebook võimaldaks ELi võrgu- ja infoturbeametil ning andmekaitsenõukogul teha nende platvormi täielik ja sõltumatu audit ning esitada tulemused komisjonile, europarlamendile ja liikmesriikide parlamentidele.

Tänavu 28. septembril tegi Facebook teatavaks, et taas on rünnatud nende süsteeme ja kasutatud ära süsteemi nõrkust, et saada juurdepääs 50 miljoni kasutaja kontole. Iirimaa andmekaitsekomisjon ja teised andmekaitseasutused on alustanud nende asjaolude uurimist.

Lisaks on Belgia, Itaalia, Hispaania ja Portugali tarbijaorganisatsioonid algatanud Facebooki vastu kollektiivse hüvitamise hagi, nõudes rahalist hüvitist mõjutatud Facebooki kasutajatele nendes riikides.

Tänavu 2. juulil Euroopa Komisjoni volinikega toimunud kohtumisel lubas Facebook teha koostööd ja võimaldada sõltumatutele teadlastele juurdepääsu väidetava valimismanipulatsiooni andmetele.

„Loodan, et seda paketti toetatakse kõikidest erakondadest, see on ideoloogiliselt neutraalne ning tagab, et eurooplased saavad oma valikuid teha ilma välise sekkumiseta,“ selgitas volinik Vera Jourova.

Saadikud kritiseerivad Facebooki

Tema järel sõna võtnud sotside fraktsiooni juht Udo Bullmann rõhutas, et Cambridge Analytica skandaal on suurim demokraatliku protsessi manipuleerimine digitaalses ajaloos. „See on vaid osa tervest reast andmekaitsereeglite rikkumises. Yahoo, Uber, Facebook – kõik nad on segatud sellesse skandaali,“ kinnitas ta parlamendiarutelul.

„Rootsi valimistel 30% online-kommunikatsioonist olid libauudised. Suur osa neist olid importitud väljastpoolt riiki,“ lisas Bullmann. Ta viitas NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile, kelle sõnul tuleb 80% sellest väärinfost Venemaa poolt. 

„Kogu meie demokraatlik protsess on ohus. Järgmised valimised otsustavad, kas me selle võitluse võidame või kaotame,“ märkis Bullmann.

Demokraatlide ja liberaalide fraktsiooni aseesimees Sophia in ´t Veld kritiseeris, et Cambridge Analytica skandaali uurimine ei liigu piisavalt kiires tempos. „Võib-olla Facebook on mõned vead parandanud, sest oli selleks sunnitud, kuid nüüd on nad teinud uusi vigu,“ viitas ta hiljutisele uuele andmelekkele.

Roheliste fraktsiooni kaasesimees Ska Keller kinnitas, et Facebook on väga võimas platvorm, millel on väga suur mõju ka eraelule. „Me ei saa lasta neil otsustada, millist poliitilist sisu avaldada enne valimisi. Meil on vaja keelata mikrofokusseerimine reklaamide abil. Europarlamendi valimised ei tohi olla moonutatud,“ sõnas ta tänases arutelus.

Ühendatud vasakpoolsete fraktsiooni juhatuse liikme Cornelia Ernsti kinnitusel pole garantiid, et see ei kordu. „Kui see niimoodi jätkub, jõuame tagasi poliitika eelsesse ajastusse ja valimistest saab farss. Peame välja töötama reeglid ning saama aru, kes seda kõike finantseerib,“ lisas ta.

Raportöör Claude Moraes sotside fraktsioonist nõudis meetmeid, et ehitada üles usaldus mitte ainult netiplatvormide suhtes, vaid ka valimiste suhtes. „Me tahame, et Facebook teeks koostööd Euroopa andmekaitse nõukoguga siseauditi läbiviimise osas,“ lisas ta.

Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Julian King sõnas arutelu lõppedes, et komisjon on valmis koostööks europarlamendi, liikmesriikide ja erasektoriga, kaitsmaks demokraatia alustalasid.