Autor: Indrek Kald • 25. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KPMG ja värbamisettevõtte Harvey/Nash koostöös valminud üleilmne IT-juhtide raport avaldati juba 20. aastat järjest. Uuringus osalesid kokku pea neli tuhat IT-juhti 84 riigist.

Andmete turvalisuse ja privaatsuse olulisus kasvab uuringu järgi endiselt, kuid konkurentsis püsimiseks peavad IT-juhid leidma üha uusi võimalusi, kuidas andmete kogumise ja hoiustamisega kaasnevad riskid pöörata võimalusteks, mis toetaksid ettevõtte eesmärkide saavutamist. Raport näitab, et võitjateks on ettevõtted, mis suudavad üles ehitada võimalikult kliendikeskse digitaalstrateegia.

Ettevõtted maadlevad digitaalstrateegiatega lahendustele kui sügavamatele operatiivsetele lahendustele.

Möödunud aastal alustas rohkem organisatsioone kui kunagi varem oma digitaalstrateegia koostamist. Sellel aastal näeme, et kasv on peatumas, sest digitaalstrateegia edukas kohaldamine on osutunud keeruliseks: tervelt 80% IT-juhtidest leiab, et nende digistrateegia on ainult mõõdukalt tõhus kui sedagi. Ka sisu poolest on digitaalstrateegiad alles lapsekingades, sest enamik neist on suunatud pigem front-end

KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juhi Tarmo Toigeri sõnul tunnevad IT-juhid end küll enesekindlalt traditsioonilistes IT-oskustes, sh äri tundmine, õigete tehnoloogiate tuvastamine ning vastava võimekuse ehitamine, aga paljude jaoks on väljakutseks nende oskuste kohaldamine digitaalses kontekstis.

"Kogenumad IT-juhid mõistavad, et selle probleemiga maadlevad paljud organisatsioonid ning keskenduvad seetõttu eelkõige digitaalse tehnoloogia rakendamisele saavutamaks konkurentsieelist," ütles ta. "Ehk saabki ainult aeg meile näidata digitaalsuse tõelist keerukust ning kõikehõlmavust ning tõeliselt efektiivseteks strateegiateks osutuvad vaid need, mis on paindlikud ning toetavad pragmaatilist muutust," lisas Toiger.

Digijuht tagab konkurentsieelise

Hea uudisena on mõned organisatsioonid siiski suutnud digitaliseerimisest teha eduloo. Edu tagab see, kui organisatsioonil on olemas kas eraldi nimetatud või jagatud ametiülesannetega digijuht. Digijuhiga organisatsioonid omavad üle kahe korra suurema tõenäosusega selget organisatsiooniülest vaadet digitaliseerimise võimalustest.

Lisaks rõhutas Tarmo Toiger innovaatilise ja eksperimentaalse töökultuuri olulisust, sest tervelt 40% IT-juhtidest kinnitavad, et nende digitaalstrateegia oleks vastasel juhul läbi kukkunud. Kokkuvõttes näitab raport Toigeri sõnul, et kõige mõjukamad ja edukamad on ettevõtted, kes on suutnud ennast digitaalselt oma klientidega siduda ja loovad sellelt koosluselt lisandväärtust.

Uued tehnoloogiad jäänud pigem sõnakõlksudeks

Möödunud aastal tuvastas uuring, kuidas pilveinvesteeringud olid kasvutrendis ning see jätkus ka sellel aastal, mil pea kolmveerand IT-juhtidest raporteerisid mõõdukatest või olulistest investeeringutest pilveteenustesse, investeeringud mobiilsetesse tehnoloogiatesse ei jää sealjuures palju alla.

Tarmo Toigeri sõnul pakuvad uued tehnoloogiad nagu plokiahel, virtuaalreaalsus ning protsesside robotiseerimine teemadena küll ohtralt kõneainet, kuid raporti põhjal on tegu siiski pigem nišitehnoloogiatega, millesse ettevõtted veel märkimisväärselt ei investeeri ning mis pole ka laialdasemat kohaldamist leidnud.

"Uued tehnoloogiad võivad olla atraktiivsed, kuid reaalses ärimaailmas pole nad veel üleliia levinud. Ning see on ka mõistetav, sest innovaatiline tehnoloogia üksi ei tõsta tootlikkust või tõhusta äritegevust, vaid selle tagab oskus uusi tehnoloogiaid olemasolevate või ümberarendatud äriprotsessidega ühildada," selgitas Toiger.

Erandina tõi raport välja tehisintellekti kasutamise äriprotsessides, millega arvestavad oma investeerimisplaanides 70% vastanud ettevõtetest ning neljandik ettevõttetest investeerivad sellesse vähemalt mõõdukalt juba täna.

Toigeri hinnangul oleme ka tehisintellekti vallas praegu alles algusfaasis ning selles on kindlasti ohtralt võimalusi ja väärtusi, mida IT-juhid võivad saavutada, kiirendades tehnoloogia kohaldamist.

Tarbija kasvavad nõudmised oma andmete osas

KPMG IT nõustamisteenuste juhi Teet Raidma sõnul on paljud organisatsioonid saavutanud konkurentsieelise, sest oskavad oma kogutud andmestikku edukalt äri huvides rakendada - küll aga kaasnevad sellise strateegiaga arvestatavad riskid.

"Nimelt on tarbijad üha teadlikumad sellest, mis ulatuses ettevõtted nende andmeid tegelikult koguvad ja säilitavad, mistõttu pole ka üllatav, et tänavu on riskihaldus ning andmekaitse olnud enamikule ettevõtetest suurimaks murekohaks. Enne andmekaitse üldmääruse rakendumist ei pööratud piisavalt tähelepanu isikuandmete turvalisusele ja privaatsuse tagamisele," väitis ta.

Raidma sõnul on küberründed kahtlemata jätkuvalt IT-juhtide üheks suurimaks mureallikaks. "Tõsine küberrünne ei halva ainult organisatsiooni toimimist vaid võib tekitada ka massiivset mainekahju ning rikkuda brändi usaldusväärsuse," rõhutas ta.

Talentide nappus pidurdab ettevõtete arengut

Eleringi digitaliseerimise valdkonna arendusjuhi Georg Rute sõnul peegeldab käesolev raport hästi muutuseid ja pingeid, mis kaasnevad uute tehnoloogiate rakendamisega ettevõtetes. "Raporti andmetel on enam kui pooltel (55%) küsitletud ettevõtetest IT ja äristrateegia omavahel keskpäraselt või koguni halvasti kooskõlas. Samas 65% ettevõtetest tunnetavad, et oskustööjõu puudus IT vallas on üks takistustest nende ettevõtte arengus," kommenteeris ta.

"Seepärast on Elering viimase aasta jooksul uuendanud põhjalikult oma IT-strateegiat ning näinud vaeva, et tõmmata ligi häid talente," selgitas Rute. Tema sõnul annab KPMG raport ellu viidud muudatuste osas hea võrdlusmomendi ülejäänud maailma tegijatega.

KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu-, õigus- ja ärinõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtjate võrgustik, liikmesfirmadega 154 riigis, kus töötab kokku üle 200 000 inimese. Eestis tegutseb KPMG 1992. aastast, ettevõttes töötab ligi 150 audiitorit ja nõustajat.