Ansip: loodan tööga valmis jõuda

Andrus Ansip
Digitaalse ühisturu eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Andrus Ansip.

Neli aastat digitaalse ühisturu eest vastutava Euroopa Komisjoni volinikuna töötanud Andrus Ansip loodab viieastase ametiaja jooksul jõuda enam-vähem kõigi töösse võetud plaanidega ühele poole. Saavutanud oleme päris palju, märgib ta.

Ühtekokku on ette valmistatud 30 ettepanekut ehk Euroopa Komisjoni seadusandlikku algatust toimiva digitaalse ühisturu loomiseks. Need peaksid looma eeldused (nt andmete vaba liikumine) ühtse digituru toimimiseks ja kõrvaldama põhilised barjäärid (nt geoblokeering), mis seda takistavad.
Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on kinnitanud, et kandideerib järgmise aasta mais euroopa parlamendi valimistel.
Järgneb intervjuu Andrus Ansipiga.

On teil mõni algatus või teema üleval, mille vormistamine jääb niikuinii järgmisesse perioodi ja mida te tahaksite ellu viia?
Paraku on Euroopa Komisjoni kombed sellised, et volinikud teisel ametiajal vahetavad portfelli, tegevusala. Ei ole kombeks jätta inimene tegelema ühe ja sama alaga kümneks aastaks. Leitakse, et viis aastat on piisav selleks, et ennast realiseerida. Ja siis antakse volinikule uus haldusala.

Muidugi jääb mul midagi pooleli, aga mul on hea meel, et paljude asjadega oleme tulemuseni jõudnud. Olgu selleks rändlustasude kaotamine või digitaalse sisu kaasaskantavuse lubamine. Tundub kõigile inimestele täiesti loomulik, et kui sul on kodus soetatud seaduslik ligipääs mingile digitaalsele sisule, siis Euroopa Liidus, kus on ühtne turg, pääsed sa mõnes teises riigis samuti sellele ligi. Aga nii see ei olnud, alles selle aasta 1. aprillist sai see võimalikuks.

Või siis see, millest äsja siin Strasbourgis rääkisime – põhjendamatu geoblokeeringu kaotamine. Kui inimesed ostavad online´is kaupu-teenuseid mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist, tundub, et mis teema see nii väga on! Aga uuringute järgi vaid iga kolmas inimene suutis oma piiriülese ostu õnneliku lõpuni viia. No see ei ole ühtne turg, kui vaid iga kolmas inimene saab õnnelik olla, et talle müüakse kaupu-teenuseid, teda ei diskrimineerita tema päritoluriigi alusel või selle alusel, kus tema krediitkaart on välja antud.

Need on päris korralikud suured asjad. Ja eks neid asju ole pooleli ka veel üksjagu. Ma loodan, et me jõuame enam-vähem kõigega ühele poole. Aga eks midagi jääb ka uuele Euroopa Parlamendi koosseisule menetleda nendest ettepanekutest, mis minu kabinet on esitanud.

Kas mõni suur küsimus saab veel lahendatud enne teie ametiaja lõppu?
Oi, kindlasti. Tahaksin olla enesekindel ja ütleksin, et 30st ettepanekust alles jäänud 11 jõuavad lõpptulemuseni veel selle Euroopa Parlamendi ja selle Euroopa Komisjoni mandaadi jooksul. Ma ei taha öelda, et miski asi on lootusetu ja et sellega me niikuinii ei jõua valmis. Ma ei ole ebaolulisi ettepanekuid teinud. Kõik on olulised ja kõigiga tahaks lõppsadamasse jõuda. Kuid juba praegu võib öelda, et seda, mida me saavutanud oleme, on päris palju.

Mis tagasisidet olete pooleteise kuuga Eestist saanud oma teatele, et võimalusel jätkaksite ametis Euroopa Komisjoni volinikuna?
Ei ole ju võimalik mingit tagasisidet saada. Minu meelest ei ole mõtet niisuguste teemadega üldse spekuleerida. See, kes saab Eestis üldse nimetada järgmise voliniku kandidaadi, on enne riigikogu valimisi täiesti ebaselge. Seal on nii palju igasugu muutujaid ja teadmatust, et mina oma pead selle teemaga küll ei vaeva.

Esiteks riigikogu valimised, järgmisena valitsuse moodustamine. Kas Reformierakond kuulub valitsusse või ei kuulu – ma loodan, et kuulub, aga ei saa ju enne valimisi kindel olla. Järgmisena, kas Reformierakond on üldse see, kes saab nimetada voliniku kandidaadi? Seda me praegu ei saa kuidagi moodi teada. Kas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetab seda kandidatuuri – pole teada. Kas Euroopa Parlamendis toetatakse Eesti poolt esitatud kandidatuuri, kas Euroopa Komisjoni president aktsepteerib Eesti kandidaati – pole ka teada. Mis mõtet on praegu spekuleerida nende teemadega, kui on nii palju muutujaid ees?

Ma olen öelnud poolteist kuud tagasi ning varemgi, et kui asi ükskord jõuab sinnani, et on minu otsuse taga, siis see otsus on jaatav. Kas ta kunagi sinna aga jõuab, kust mina oskan teada?

Teisipäeval Facebooki ja Cambridge Analytica juhtumit arutades olid Euroopa Parlamendi saadikud üsna mures vaba mõttevahetusega valimiste võimalikkuse osas. Kas usute, et kevadel toimuvad europarlamendi valimised jäävad vaenulike jõudude poolt mõjutamata?
Vähemalt selliselt, nagu neid mõjutati USA presidendivalimistel või Brexiti puhul, ma usun, et enam võimalik mõjutada ei ole. Sotsiaalmeedia platvormid on eneseregulatsiooni korras rakendanud vastavaid meetmeid. Nii Twitter kui ka Facebook on kustutanud miljoneid kontosid, st libakontosid, mida saab kasutada desinformatsiooni kiireks levitamiseks. Olen veendunud, et taoliselt, nagu on üritatud valimisi mõjutada, seda enam teha ei saa.

Seda, et mingi sotsiaalmeediaplatvormi informatsiooni põhjal koostatakse võimalike valijate profiile, seda loomulikult peab välistama. Aga praegu on [Cambridge Analytica ja Facebooki juhtumi] uurimine alles pooleli. Ja tulistele Facebooki kriitikutele tuletan meelde, et Cambridge Analytica oli Euroopa ettevõte. Ja see, kes andmeid kuritarvitas, oli ühe ülikooli professor.

Selge see, et iga inimese privaatsust tuleb kaitsta. Selleks, et inimese kohta kogutud andmeid valimiste eesmärgil kasutada, selleks peab loomulikult olema küsitud inimeselt eelnev nõusolek.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

DERIVCO is looking for a TEST AUTOMATION TEAM LEAD

Derivco Estonia OÜ

17. november 2018

DERIVCO IS LOOKING FOR A SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

17. november 2018

DERIVCO is looking for a QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

25. november 2018

Teabevara